Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Wednesday, July 14, 2010
Täna, 15. juulil
Hommikul tundus, et on veidi teistsugune ilm- et natuke jahedam ja pilves. No ükskord tuleb talv nagunii... ja sellist Eestimaa suve me ju tahtsimegi...
Täna on meie laps juba NII SUUR, tervelt 3kuune.
Otsisin välja OMA LAPSE riideid, mida polnud vennalastele laiali jaganud.
Paljud ilusad asjad on seistes nii koledaks läinud, ei aita siin pesumasinaga läbipesemine ega midagi. Mõni riideese on nii lõputult sünteetiline.
Iga asja juures tuleb meelde, kust see hangitud, kes kinkinud ja mille puhul kantud. SEL AJAL polnud ju poest midagi valida ega polnud ka sekkareid.
Need kaks titte on küll kusagilt teisekäepoe mänguasjade kastist leitud, ei saanud sinna jätta.
AEG läheb nii kohutavalt kiiresti...
Näe, juba neljapäev... ja üldse. (algul kirjutasin siia kolmapäev;)
Labels:
aeg
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Nii armas lapselaps.Minu omad palju suuremad.Vanem on juba 10 aastane ja noorem 2.Aga sain ka esmaspäeval kuu vanust last hoida.Hea meelega poleks tagasi andnudki.
ReplyDeleteAeg läheb kiiresti jah.Vaatan oma lapsi-alles sündisid ,nüüd kõik juba ülepea kasvanud.
Tõesti armas beebi. Ja juba nii suur. :)
ReplyDeleteMul on ka oma lastest mõned asjad alles, aga ma mõtlesin, et ei annagi neid kasutusse. Hoiangi kapis alles.Tänapäeva noored eriti vanu asju ju oma uuele beebile ei taha ka. :)
Välja arvatud üks riideese, mis käib aastid külakorda. Minimõõtudes rahvariideseelik. :) Tehti ligi 40 aastat tagasi minule, siis kasutas seda mu täditütar, siis minu tütar ja mu sõbrannade tütred. Hetkelgi ta ühe mu sõbranna lapse käes kasutusel. Sobib veidi alla aastast kuni ligi 2aastasele lapsele. Vaat see ei ole vananenud, aga enamus titeriideid tõmbuvad kapis kollakaks.
väike kena preili. see suureks kasvamise aeg on samas lühike ja samas pikk.
ReplyDeletekuna meil lapsi keskmisest rohkem, siis seljariided peeti ära. või läksid kellelegi kasutusse. aga ise tehtud titeasjad hoian rõõmsalt kirstupõhjas. lapselastega kunagi hea naerda. seal mu enda lõpukleidid ja mõned vanaema asjad ka.
kuna peres piigade põud, siis õmblesin kunagi rahvariide seeliku branne tütrele.
kuna oleme mitu korterit vahetanud ei ole kahjuks alles vanemate poegade mänguasju. ja eks need nooremad retsisid ka parasjagu neid.
aga lastele on tähtsad nende lapsepõlveraamatud. mul ka: küll räbalad ja täiskritseldatud, aga omad!
ühe lapsega on kõik teistmoodi, ma arvan
Oioioi, milline tore tita :)
ReplyDeleteMul on alles kaks sitsist särgikest (kleidikest), mulle tehtud, käsitsi, ema näputöö. Kahjuks pole saanud oma lastelastele selga sokutada - et pilti teha - nii väikestel titadel on ju emme kogu aeg kõrval. Lastelastega koos lolluste tegemise aeg tuleb hiljem :)
ReplyDeleteEestlane on kade ise ei kasuta ja teisele kah ei anna
ReplyDeletePoolesaja aastasena on ka minul üks vanaema tehtud kleit noh nii kaheaastasele-minule.Hea mõte proovida lapselapsele,kui see peaks kunagi tulema.Üks lapselaps-poiss siiski juba 10 a.
ReplyDelete