Suvest nii ja naa

Suur suvi käes, minu jaoks ilmad isegi liiga kuumad. Pole vist pääsu, pean kohaliku järve äärde minema - kuigi seal kõrge rohi, palju parme ja pooleldi kinni kasvanud supluskoht. Siin paremat pole võtta.
Esimene voor külalisi käinud, viimase saatsin täna hommikul bussile. Ei saanud isegi blogijate kokkutulekule, millest nii salapäraselt, intrigeerivalt ja ülistavalt on kirjutatud.

Mingid plaanid mul ju eelolevaks poolteiseks kuuks on, aga neist on vara veel rääkida. Pealegi on plaanidel kombeks muutuda, tihti väga ootamatus suunas. Üks plaan korraga!
Ma ikka loen ka suvel, võtan randagi raamatu ühes, sest vahel juhtub, et seal pole ühtki tuttavat - niisama istuda või lamada muutub tüütuks.
Raamatukogust olid kõik paremad raamatud ära võetud või polnud neid saadetudki. Mul oli nimekiri ka koostatud. Võtsin siis mõned huupi ja mõned teadlikult. Tõin endale koju Sirje Kiini kirjutatud Marie Underi monograafia ja veel igasugust memoristikat.
Haarasin siis ka avariiulilt Merca "Mehe", et hea kerge lugemine. Oli küll kerge, paari tunniga sai läbi. Ainult 176 lk ja palju joonistatud pilta ka sees.
Ütelda ei oska midagi muud, kui et peaks ka raamatu kirjutama. Mis pealkirjaks panna? Küll ma pärast mõtlen, sisuga pole probleeme- mul ka elus ühtteist juhtunud.

Ahjaa, ühel hommikul vara nägin köögirõdult, kuidas pardimammi läks oma poegadega üle meie õue. Nii liigutav vaatepilt oli - pojad olid katkematus rivis emme sabas. Ei tea, kas nad ka jõudsid sinna, kuhu nad tahtsid minna. Mure kohe.

Suvi kestab...