arahommik.Mida sa nii palju pesed, küsiti. Üksik inimene, palju sa seda pesu määrid?
Mina aga lausa otsin, mida pesta.
Mis mina? Masin peseb ju!
Aga mul tulevad meelde kauged ajad, kus pesumasinaid polnud veel leiutatud või olid need ainult rikastel. Minu lapsepõlves oli pesupäev täitsa katastroof. Siis ei tehtud perele süüa kah, sest pliidil keesid valged pesud - kuidas sa muidu need puhtaks said. Köök oli auru ja pesuseebi haisu täis. Ema nühkis ja nühkis, suure pere pesu pesta ju.
Hiljem avati meie väikelinnas avalik pesumaja, kus tuli aeg varakult kinni panna ja seal siis sai pesta. Pole küll kursis, aga võib-olla on niisuguseid suurlinnades veelgi. Kindlasti on.
Kui see ennast ära ei tasunud või amortiseerus, hakati musta pesu korralikult pakendatult ja numbritega varustatult vastu võtma teenindusmajas ja see saadeti edasi Viljandisse, kust ta mõne nädala pärast puhtalt naases. See meenus mulle nüüd, kui ma ülevalt kapist leidsin veel ühe paki kinniseotud valget voodipesu. No enam eriti valge pole. (millegipärast on seistes kollakaks tõmmanud).
Esimene pesumasin meie peres oli poolautomaatne Riga. Pidas kaua vastu, oli tubli, kuigi ise vett ei soojendanud ega tsentrifuuginud. See-eest sai ühes vees mitu täit pesta, kui just väga rokane pesu pold. Loputamine ja väljaväänamine toimus käsitsi.
Kui Riga üles ütles, siis polnud mul kaua aega üldse pesumasinat. Kuidas ma siis sain? Kuidagi ikka sain, pesin käsitsi ja suuremad asjad saatsin mujale pesta.
Ja alles nüüd sel talvel sain oma esimese täisautomaatse pealtlaetava pesumasina nimega Electrolux.
Nii saabus minu ellu aeg, kus pesupesemine on lausa lust.
mina olen mitu pool ja täisautomaati läbi pesnud
ReplyDeleteolen ka mina pesu rigaga pesnud ja aurikaga ja volnaga...
vahepeal sain minagi suured pesud pesumajja saata aga vahetl tulid ärarikutud ja katki tõmmatud asjad tagas ja siis enam ei saatnud ja kalliks ka läks
minu nädalavahetused oid ikka kui õudusunenäod, kui lapsed kõik kodus ja väikesed olid
nädalavahetus algas sellega, et varahommikul tuli pliit kütte panna ja vesi pottidega pliidile
hiljem oli vanniahi mis küttis vee kuumaks
seisin kaks päeva oma korteri pisikeses esikus ja tõstsin pesu ühest masinast teise
ja terve nädal kuivatasin korteris ahjude ja plidi juures
ja laupäeval hakkasin uuesti pihta
kui automaadi sain oli veidi kergem
aga vesi oli roostene ja paljud asjad enam puhtaks ei läinudki
nüüd on vesi jälle liiga lubjane
ja liivane niiet filtrid ja klapid masinal saavad vatti
ei taha ära kiita, aga elu on nüüd ilus omas aias kuivatan niialju kui tahan ja nii kaua kui tahan
kortermajas oli probleem, et mul liiga palju nööre ja liiga palju pesu
Pesupesemine on lust, kui on olemas pesumasin! Sellest sai mu lemmikmajapidamistöid, kui iseseisvat elu alustasin. Enne seda oli ka Riga ja käsitsi pesemine, mis teps mitte meeldiv polnud. Ema on ikka kangelanna küll, et käsitsi pesi :)
ReplyDeleteKui ma abiellusin, siis meil oli ka see Riga. õudus kuubis! Aga õnneks juba mõni aasta hiljem sai Soomest toodud kasutatud, aga korralik automaatpesumasin. Meie peres poleks muidu võimalik eladagi. :)
ReplyDeleteKui ikka 3 noort inimest käivad korralikult trennis (igaüks 4 - 5 korda nädalas), siis pesumasin huugab päevas mitu korda. Ostsime mõni aasta tagasi uue masina, aga juba teeb ta tsentrifuugides imelikku häält. Samas polegi midagi imestada, ilmselt pesen ma pesu nii palju, et meie 4 aastat vana masin on rohem käinud kui mõne inimese 10 aastat vana masin. :)
vaat mis nüüd juhtus: naised pesunööride all vestlemas.
ReplyDeleteoh sind, Hellet küll, tuletasid meelde!
minu lapsepõli oli viie aastasest saati alevis vee ja vanniga korteris. pesupäev algas laupäeval Rigaga ja lõppes õhtul vanniskäiguga. meil oli kappides valget linast pesu ka, aga ema kasutas mugavuse mõttes ikka sitsitekikotte ja padjapüüre.
mäletan, et onunaisel oli tumedam püür mehe padja ja heledam enda jaoks :D Talvel kuivatati voodipesu pööningul.
Vanaema juures maal oli karm kord: õhtul aias veega üle ja enda alukad puhtaks. Kasutasime vennaga nippi ja jätsime pesemise ajaks püksid jalga :D Nii määrdus ilmselt voodipesu vähem.
Esimese Viadka ostsime 1987 järelmaksuga. 400.-rbl, neli minu kuupalka. Kadund vanaema istus tunde meie pesumasina ees ja imetles. Tal oli nii hea meel minu pärast:)
Mina taas kaua aega meenutasin oma Rigat igatsusega, 5 min ja pesu valmis. Praegu on mingi täisautomaat 2,5 tundi käiab ja käiab. Mõmigi kord ununeb pesu masinasse ja alles mitme päeva pärast tuleb meelde, et sai vist siin üks päev pesu hakatud pesema. Selgituseks - masin on keldris.
ReplyDeleteElvvina, kusagil keegi kurtis, et ei saa enam (või üldse) pesu puhtaks. Siis mõtlesin samuti, et see vana aja värk oli ilmselt lollikindlam. aga tagasi ei taha.
ReplyDeletePesumasinal saab ju aega ja programmi valida .
ReplyDeleteMina saan oma pesumasinale poole tunnise programmi ka peale panna.Ja villase ja õrna pesu jaoks on ju omad programmid.Ei peagi ju kaua loksutama.
Ma kasutan ainult üht programmi, miile tütar selgeks õpetas. On küllalt kiire ja tõhus mu meelest. Igasugused manuaalid pole just mu tugevaim külg.
ReplyDeleteMinul on küll lihtne.Näitab kogu aeg palju aega veel lõpetamiseni on .Siis on hea teada ,kui kaua läheb kuivama panemisega veel aega.Tabel oli ka kaasas.Kui meelest ära läheb kasutan seda.Seal on temp. ja aeg peal ja pesuliik ka.
ReplyDeleteVanaemal oli selline spets pesu(pesemis)laud, lainelise pinnaga. Ja pesuhari nühkimiseks.
ReplyDeleteVesi tuli kaevust ämbritega tuppa tassida, pärast jälle õue.
Triikimiseks oli kaks triikrauda, sellist musta, rasket ja elektrita, need olid kordamööda pliidil kuumenemas, teisega siis triigiti. Kuskil aidas oli ka söe-küttega suur pressraud, aga selle kasutamist mina oma silmaga näinud ei ole. Vanaema kodumajja saadi elekter alles 90ndate algusaastatel.
meil oli ka vanaemal pesulaud ja pesupali. suvel toimus kogu tegevus õues. mäletan, et kaevu lähedusse polnud sobilik pesuvett kallata. seep keedeti ise, suured pruunid tükid olid.
ReplyDeleteja vanaemal olid söetriikraud (mul alles praegugi). kuna vanaisa oli sepp, siis ta tegi oma tütrele pisikese pressraua, mille sees käis kuum metallist tükk. ka see on alles, sest sellega triikis väike mina.
praegu mõtlen , et see oli üks väga ohtlik ettevõtmine, aga ju me siis olimegi ettevaatlikud
voodipesu vaaliti. kurikas ja rull samuti alles, vanaisa tehtud.
elekter sinna majja ei jõudnudki. enne lagunes maja ära :(
Pesupesemise ajalugu on põnev ja annab märku, kui raske see ikka oli kunagi hallil ajal. Võib-olla pestakse tänapäevalgi mõnes maakohas veel esivanemate kombel. Üks on kindel - valge(naturaalne) linane enam vist voodipesuna ikka kasutuses pole. Asemele on tulnud õhemad ja värvilised linad, padjapüürid. Need on ka lõbusamad magamiseks, valge vahel oled kui haiglas...
ReplyDeleteKui ma siin tütrele laudlinu otsisin, siis valgeid oli terve virn. Vanasti oligi valged laudlinad pidulikul puhul ainumõeldavad.
Kole mõelda, kui neid pidi pärast pulmi või matuseid pesema ja pärast sirgeks triikima.
Elu on ikka hõlpsamaks küll läinud...mingis mõttes, ses mõttes.