Sunday, October 28, 2012

Vaheaeg Pärnus

Olin endale vaheajaks igasuguseid töid korjanud, millest ma vaevalt pool tehtud sain. Ma ei imesta - nii on see alati! Nüüd süda natuke valutab. Ka selles pole midagi uut.
Aga ma ei saanud ju ära jätta traditsioonilisi käike Tallinna ja Pärnu. Eriti Pärnu. Polnud lapsi näinud 5 nädalat. Vahepeal oli lasteaialaps saanud igasuguseid viirusi ja põdes pikalt. Oli kohe kõhnaks ja kergeks jäänud.
Noorem on roomamises meistriliigas, istumist sirge seljaga pole veel proovinud. Pikutab väga lahedalt ühe külje peal ja püsti veab ennast ka, kui kusagilt kätega kinni äsab. Hambaid pole lisandunud - on 2 all.

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa!! Ma polnud selleks veel valmis. Kodust läksin ju sügisvarustuses.

Annaliisale kinkisin ühe lastelaulude plaadi. Ta on laulmisest väga huvitet ja beebikooli juhataja olevat öelnud, et on musikaalne. Mingid fraasid on talle kusagilt meelde jäänud, näiteks "Ma kõnnin hallil lõpmata teel...."
Kuulsin, kuidas ta enne magama jäämist omaette laulis "Kopp-kopp! lahti tee..." ja  "Piilupart oli rongijuht..." Ühte teretamise laulu oskab otsast lõpuni.
Muide, kõik tähed on tal olemas ja räägib selget juttu, kasutab isegi liitlauseid, näiteks seostab oma mõtteid sidesõna aga abil. Ja ta on alles 2,5aastane.
Tal on aga loll komme  küsida iga asja peale "Ahhh?", justkui ei kuuleks. Ma ütlesin, et lähme kõrvaarsti juurde, siis kuulis kohe.

Käisime Triinuga ka kinos. "Eestlanna Pariisis". Eriti ei meeldinud. Olen nõus nende kriitikutega, kes ütlevad, et "jahedalt intelligentne film"(Tiit Tuumalu PM  lisas AK, 13. okt 2012) ja et  kiretu, absoluutselt huumorivaba, isegi igav, kuigi teema võimaldanuks nii üht kui teist ja tüki kolmandatki.
 "Väga korralik film, ilma eriliste tundevärinateta," kirjutas Indrek Kasela samas.
Triin ütles, et 4 -.
Aga tore oli ikka kinos käia üle pika-pika aja, peakski võtma selle iga Pärnus-käigu programmi.
Spa kõrval, kuhu ka tahaks, aga seekord ei saanud.

Kodukootud portreed lastest (26. okt 2012, päeval, kui tuli esimene lumi))



Kell keeratud, pühapäev jookseb. Homme algab uus veerand. Pähh!

Saturday, October 20, 2012

Sügis. Juba langevad lehed...

Esimene veerand koolis lõppes eile. Vaheaeg algab esmaspäevast ja kestab nädal. Seda pole muidugi palju, aga ikkagi - milline õndsus. Olgu et olen suutnud endale koguda suure tööhunniku, mis kõik vaja ära ka teha:) Mitte kunagi pole ma selgeks saanud, et vaheajaks tööd ei korjata.
Kavatsen ka Tallinna minna ja sealt Pärnu.
Muret teeb  lubadus vaheajal kirjutada tekste piltide jaoks, mida oleme koos Taneliga käinud tegemas. 
Uus raamat* peaks valmima veel sel aastal. Ahh ma ei tea! Oli mul siis vaja endale veel lisakohustusi võtta!!

Pildid Hüpassaarest, kus peeti Mart Saare 130. sünniaastapäeva ( sept 2012)

Minu viimasest tööaastast on neljandik läbi.

Monday, October 15, 2012

Lilled vaasis

Ükskõik, kui kaua lilled vaasis ka ei püsiks, pole see aeg kunagi  liiga pikk.
Bukett, mille sain kooli kokkutulekul 22. sept, on veelgi pooleldi hinges.
Õpetajate päeva puhul kolleegide poolt kingitud 5 valget roosi ja vallavanema kompa on veel praegugi nii ilusad (nädal hiljem).

Pildistasin lilli.

Friday, October 5, 2012

Õpetajate päeva mõtteid

Ma isegi ei mäleta, mida raadioreporter mu käest küsis. Intervjuu oli nii ootamatu. Kui ma nüüd üle kuulasin, mida  olin rääkinud, tundsin tagantjärele piinlikkust. Olin öelnud, et ei hakkaks tänase seisuga enam õpetajaks, sest see on ...nii raske amet?! Ja palk ka na niru. Tule taevas appi!
Kelleks ma siis oleksin hakanud? Ajakirjanikuks, nagu ma ülikooli minnes unistasin? Õigupoolest polnudki mul tookord palju valikuid. Olin sügavalt humanitaaria poole kaldu, ja mida üldse oli tol ajal naistel valida. Põllumajandus ja muu majandus/kaubandus mind ei huvitanud. Reaalainetes andekas polnud. Kunstnikugeen  puudus. Nii et ikkagi õpetaja.

 Kes ma siis oleksin, kui mul poleks neid sadu ja sadu õpilasi, kellest vanimad on peaaegu põlvkonnakaaslased ja noorimad  natuke üle 10?

Pildid tehtud õpetajate päeval, 5. oktoobril Võhmas. Küünlavabriku juures.