Televisioon on üks "asi", mis meie endi silme all ja eluajal on teinud tohutu arengu.Ma jutustan oma mälestustest tv-ga seoses.
Need on muidugi väga katkendlikud ja aukudega nagu ikka mälestused. Seepärast ma ei mää-leta üldsegi, millal esimene telekas meie perre tuli. Arvestades, et olime vaesed, ei saanud see olla 50ndate teisel poolel, kui etv alustas, aga mõeldes jälle sellele, et meie isa oli väga uuendusmeelne ja edev omamaks kõike, mis on moodne (makk, grammofon, telefon), siis võis 60ndate alguses telekas meil kodus juba olla küll.
Millal need "Horoskoobid" hakkasidki? Ja esimene omamaine seep "Mis Koosta peres uudist?" "Entel-tentel-trika-trei"?
(guugeldasin- need olid 60ndate II poole tegijad) Vat siis oli telekas ikka tähtis pereliige küll!
Oma esimeses töö-ja elukohas ma küll telekat ei omanud. Polnud ilmselt võimalik osta või ei pidanud oluliseks? Sai ju küla peal vaatamas käia, nagunii oli sel eluperioodil vilgas seltsielu.
Kui tulin koju tagasi elama, siis otsustasime isaga, et kogume kahepeale värvitelekaraha kokku. Niisama ühe kuu palgast seda ei ostnud, ilmselt polnud ka vabalt saada. Igatahes läks aega ja koju ta saabus - suur, raske ja värviline. Esimesed asjad, mis mäletan, olid suusatamise ülekanded.
Õige ruttu hakkas uus telekas jonnima - kord läks hääl ära, kord olid värvid valed, vahel jooksis pilt või kustus mõni lamp. Alguses aitas see, kui rusikaga pihta panid.
Mäletangi ainult lõputut jama. Ju sattus paha pill, kuu lõpus kiirustades kokku klopsitud.
Lõpuks hakkasin kartma, et telekas plahvatab ja me saame viga.
Ei julgenud lasta lapsel üksi telekat vahtida.
Kui Brežnev suri, siis mängiti terved päevad lõputult kurba muusikat. Läksime õhtul õpsidega teatrisse ja ma ei lubanud tütrel telekat lahti teha.
Ütlesin: "Nagunii seal midagi ei näidata, Brežnev on surnud. "
Seepeale küsis mu laps: "Kas siis onu Brežnev tegi kõiki saateid?"
Nüüd ta siin mängib, telekas nimelt. Näidatakse vanu saateid, mis ajendaski mind seda postitust kirjutama. Et ETV-l on 55 - MIS SIIS??!!
Mina mäletan meie pere esimest televiisorit.Olin ilmselt siis 4 aastane sest 5 aastaselt kolisime Kadriorust kesklinna.Iga päev käis meil palju külalisi televiisorit vaatamas.Mulle see väga ei meeldinudki.Pidi vaikselt olema ja ei tohtinud kogu aeg ringi sehkendada.Aga telekas oli selline alt riidega ja nimi oli Rekord.Ekraan oli pisike ja kui toas oli valge ega siis pilti eriti ei näidanudki.
ReplyDeletesamad mälestused Rekordist 60-ndate alguses. Hiljem juba Horoskoop ja lastefilmid. Eriti koolivaheajal. Kapten Tenkeš ja Neli tankisti ja koer. Kinos oli siiski huvitavam.
ReplyDeleteVärvika saime 1984-ndal. tutvuse kaudu ja ilmnesid samad vead, mis teil. üldiselt pärast Arvuti ilmumist meie kodusse ei ole telekas minu parim sõber. ta on mul teine ;)
Mina teist nii palju siis noorem, et mina elu ilma telekata ei mäleta. Sündisin 71 aastal ja kogu aeg on telekas täitsa olemas olnud. Kui vend sündis (see oli 78 aasta), siis tegi isa meile esimese värviteleka. Mu ise ise ehitas telekaid, käis Leningradist mingist teleka-poest juppe ostmas ja pani ise kokku. Tegi uue ja müüs jälle vana kodust samal ajal maha. Nii meil need telekad kogu aeg vahetusidki.
ReplyDelete