Anomaalia ehk asjadest, mis lähevad/ei lähe katki

Kunagi naljakingitusena saadud mängutoos-ehetekarp on mind kaks korda tõsiselt ehmatanud. Esimene kord oli hiljuti möödunud aastavahetusel, kui ma Viljandist koju tulin ja toos laulis "Happy New Year"-laulu, nonstopina. Siis ma raputasin teda, võtsin kaane pealt. Jäi vait.

Jõudsin ta juba vahepeal ära unustada. Ma ei ole kasutanud antud vidinat sihtotstarbeliselt ehk mul pole selliseid ehteid, mida seal sees hoida. Selline odav värk, ameerika või hiina toode. Andsin lapselapsele mängida.

Lõpuks otsustasin ta ära visata (kaas katki ja ei seisnud enam peal).
Aga siis ühel hilisõhtul kuulsin, kuidas TA jälle laulma hakkas. Nüüd juba teist viit- Beethoveni "Für Elise", ikka katkematult. See ei saa võimalik olla!!!
Olin sunnitud prügikotti revideerima, otsima üles selle paganama mängutoosi. Oli päris koti põhjas. Võtsin ta välja, pesin kraani all puhtaks. Palusin vabandust.
Tema muudkui laulis. Lammutasin tükkideks. Ikka laulis. Ööseks panin ta sahvrisse, sealt vähemalt ei kostnud. Hommikuks oli vait jäänud.

Vat milliseid asju maailmas tehakse!

Vana uus

Tiiu pilt, tehtud 7. jaanuaril, kui "lumi tuli maha ja valgeks läks maa".

KuulsinTerevisioonist, et käesolev aasta on aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise sidususe aasta. Otsisin välja kunagi ammu Kukupai käest saadud palve ja leidsin, et see pole aktuaalsust kaotanud. Otse vastupidi.

Keskealise palve

Jumal, Sina tead paremini kui mina ise, et vananen ja ühel päeval olengi vana. Hoia minust kaugele see saatuslik mõtteviis, et ma igas olukorras iga asja kohta pean midagi ütlema. Vabasta mind soovist korraldada kõikide teiste inimeste asju. Muuda mind mõtlikuks, aga mitte halvatujuliseks, abivalmiks, aga mitte ettekirjutajaks.

KUNA MUL ON SUUR TAGAVARA TARKUST, ON KÜLL VÄGA KAHJU JÄTTA SELLEST OSA KASUTAMATA, AGA SINA TEAD, ISSAND, ET MA VAJAN ELU LÕPUNI MÕNINGAID SÕPRU.

Vabasta mind lõpmata üksikasjade jutustamisest, anna mulle tiivad, millega pääsen otse asja juurde. Ei julge paluda paremat mälu, kuid suurenevat alandlikkust ja vähenevat enesekindlust.

ÕPETA MULLE SEDA AUSTAMISVÄÄRSET KÄSKU, ET VAHETEVAHEL VÕIN KA EKSIDA. JA ANNA MULLE, OH JUMAL, ARMU SEDA TEISTELE TUNNISTADA.

Aamen.

Kopitud tekst, ei lase midagi enda juures toimetada, olgu siis selline.

Kuidas tuli aasta 2012?

Annaliisa teab, kuidas pilti tehakse. Pärast klõpsu vaatame, kas pilt tuli välja.

Suuremad lapsed said jõuluvanalt Lotte lauamängu, mida oli vaja uurida enne, kui mäng käima läks. Tundus keeruline olevat?!


Jõulud Viljandis, näärid Pärnus. Vahepeal käisin kodus kassi toitmas.
Ma usun, et järgmised aastavahetused saabuvadki minu juurde Pärnus. Vaatasin aknast(oma tulevase kodu?) seda tohutut ilutulestikku ja hoidsin pöialt, et Annaliisa ei ärkaks müra ja paukude peale. Raketimäng kestis ühtejärge tund aega.
Siis vaatasin telekat ka, aga midagi ei leidnud, mis oleks pikemalt köitnud. Lõpuks lasin Anne Veskil laulda (suvine juubelikontsert).
1. jaanuaril sõitsin oma koju. Ilm oli ilus - päike paistis, mets oli härmas, südames oli rahu.
Kui ma veel käsikirjalist perekroonikat pidasin(enne blogiajastut), kirjutasin 1. jaanuaril ülevaate möödunud aastast ja andsin ka lubadusi uueks. Olen loobunud sellistest aruannetest - keda see peale minu huvitaks? Kõik, mis on väärt meelespidamist, säilitan kusagil ajusopis. Kuniks elu!
Paljud asjad ongi nii isiklikud, et seda ei avaldaks kellelegi.

Siiski, pätsan Eiki Nestori mõtte, mida ta praegu Terevisioonis ütleb:"Et meil oleks palju aega teha asju, mis meile meeldivad."
Ja Jüri Kuuskemaa lisab:"Kaks asja on olulised- positiivne hoiak ja tervis! Siis tulgu mis tahes, me saame hakkama!"
Pressisõber kohtunik Helve Särgava soovitab: "Vähem muretsemist!"

Kas uus aasta toob muutuse mu ellu?