Geenid

Kui AL sündis, siis vaatasin - ema nägu, ainult lohukesi põskedes polnud. Aga sama kiilaspea, ümar nägu ja sinised silmad. Ja väga rahulik loomus. Sellest ajast, kui naeratama- naerma õppis, teeb seda vahepidamata. Nii rõõmus laps.
Mida aeg edasi, seda rohkem on läinud isa nägu. Nüüd ma vaatan, et polegi emast midagi...või siiski on- edevus, naiselikkus.
Kui väikelaps matkima hakkab, siis on nii vahva jälgida, mida ta teeb. Võtab näiteks tühja kreemitopsi, tahab seda kirglikult lahti saada, seejärel määrib näpuga kreemi näole (mängult). Ema on talle "komplekteerinud" kosmeetikakoti, millega võib asjatada tunde. Kannatlikkust on tal lapse kohta kuhjaga.
Kõige rohkem pani mind imestama see, et AL magab täpselt nagu tema ema- üks padi pea all, teine peal. Uskumatu!
Ja riideid ei trööpa ta mustaks: kui läheb kas või veetilk särgi peale, on kohe vaja midagi ette võtta. Armas putukas!

Jõulud ANNO 2011

Vahel ma mõtlen, et meie pere jõulutraditsioon on nii paigale loksunud, et suurt midagi muutuda enam ei saa. Nende kümnete aastate jooksul oleme ainult üks kord läinud teise venna juurde jõuluks, aga see ei lõppenud üldiselt hästi (hoopis teine teema). "Meie" all mõtlen ma siin ennast ja oma tütart.
Traditsioonidel on suur jõud.
Seekord käis ka üle pika-pika aja jõuluvana ja kõik pidid pingutama salmi lugeda. Olgu et "klassika" oli ikka platsis, oli ka täitsa uusi salme (Triin ja Krista). Järgmisel aastal on lapsi poole rohkem!
Vääramatult kuuluvad meie jõuluõhtusse ka lauamängud. Seekord aliast ei mänginud, et liiga lärmakas ja lapsed ülakorrusel ei saa äkki magada! Aga oli Eesti mäng. Koos lõppmänguga on see tervet õhtut ja poolt ööd sisustav ettevõtmine. Seekord oli eriline see, et üks pereliige osales Skype´i teel (on USA´s komangeeringul). Siinkohal ei saa jätta mainimata, et SKYPE on lausa geniaalne leiutis. Isik, kes pidi jõulud kaugel kodust veetma, oli virtuaalselt terve õhtu kohal. Äge värk! Lapsedki käisid arvutiekraani juures "onuga" rääkimas.
Teleka vaatamine on jõuluõhtul keelatud. Kes just muidu ei saa, võib ju eralduda, sest köögis on ka võimalik jõuluõhtut mööda saata. Aga meil selliseid pold. Järgmisel päeval küll, tegime ka jõulutunnelile väikese annetuse.

Kõik olid head lapsed olnud ja said väärtuslikkke kinke. Minule tõi jõuluvana 2 raamatut - 1. oli Aino Pervik ja 2. Vahur Kersna.
Mina pilte ei teinud, Triin tegi. Me ei hakanud teineteist dubleerima.
See suur punane pall on eelmise aasta kingitus, lapsele meeldib seal õppada koos vanaema Elliga!!! Jah, ma olen Elli - nii armas!
Homme lähen jälle ja siis vana-aastaõhtuks jälle.