Ütlesin presidendile tere

Vähemalt kord aastas on meie väikelinn nö pildil. See on nädal enne jaani, kui siin on muusikafestival. 13. korda juba.
Mäletan esimesi aastaid, kui kontserdid olid põhiliselt kirikus ja lauluväljakul ning rahvast oli piinlikult vähe. Nüüd on üritus kasvanud rahvusvaheliseks ja tõsiste muusikasõprade hulgas saanud magnetiks.
Olen igal aastal ostnud festivali passi ja käinud kohusetundlikult vähemalt pooltel kontsertidel. Kõikidel ei jõua, sest kokku on neid üle 20.
Esmaspäeval oli meie kooli võimlas ERSO, eile mängis Itaalia pianist Chopini (koos koreograafiaga).
Aastatega on ka kohalik rahvas õppinud kontserdil käituma. Enam ei plaksuta keegi pausi ajal, mis tekib paratamatult, kui noodilehte keeratakse.
Täna laulavad kolm vene basso profundo`t.

Kõige eksootilisemad kontserdipaigad on vene õigeusu kirik ja Hüpassaare soosaar. Kirik on küll poolenisti lagunenud, kuid väga hea kõlaga. Rappa minek lühima öö kõige hämaramal ajal on eriline elamus.
Jaanipäevaks on kõik jälle läbi ja algab väikelinna unine suvi.

Eile külastas kontserti ka president Rüütel koos proua Ingridiga. Ütlesin neile tere, imelik olnuks niisama mööda minna.

Eelmisel aastal toodi rappa klaver(pildil)

Muusikafestivalist kirjutatakse siin ka.