Jutud sellest, justkui noored on jäänud rumalamaks ja et kõrgharidus (rakenduslik) pole mingi haridus, on ka blogides laineid löönud.
Lugesin eile Rein Veidemanni artiklit Postimehes ("Seemned, õied ja viljad Eesti kõrghariduspõllul" - 8. juuni 2010). Mõnes asjas olen lugupeetud professoriga täitsa nõus. Humanitaariasse (filoloogiasse) oli tõepoolest eelmisel sajandil raske sisse saada, aga ma ei usu apsaluutselt, et tolle aja ülikoolis ainult taibud (keenjused) õppisid.
Näited, mida lp prof toob "kogu esseede massist"(kümnendik, nagu ta mainib), ei pane mind üldse karvu kitkuma. Kah asi, aetakse Mart Saar ja Kristjan Raud segamini!!!! Kui palju on asju, mida meie lugupeetud professoriga ei tea ega ole kuulnudki. Ka kultuuri vallas. Muust rääkimata.
Ühte ma tunnistan küll: õpilaste kirjalik väljendusoskus ja õigekiri on teinud vähikäiku, aga see ei puuduta ka ju kogu põlvkonda. Nad ei loe ilukirjandust, nad teevad selle asemel muud. Prioriteedid on muutunud.
Kui raha eest saab haridust osta, siis seda ka tehakse (üks asjadest, mida saab raha eest!!!). Ma ei usu, et riigieelarvelisi kohti täidavad puupead. Geeniuste ja andekate % on permanentselt püsiv suurus.
Kui tähtsaid ametikohti täidetakse jätkuvalt algharidusega "petsialistidega", siis pole ju mõtet kusagile kõrgemale püüelda.
Kui positiivse hinde saab kätte 45%- ga, siis pole ka ju erilist mõtet pingutada. Pingutame seal, kus on rohkem nõutud. Kõik on prioriteetide küsimus.
Seemned, õied ja viljad - kõike on nähtud ja kogetud. Midagi uut ei tundu mulle selles jutus.
apsaluutselt??? Kas nii käibki? Kui endal on keskkool läbi käimata, siis kõrghariduse ja laste kirjaoskuse kohta pole mõtet suud pruukida.
ReplyDeleteeelkommenteerija, kasvata aju ja tee vahet stiilil ja vigadel...
ReplyDelete*soovitab süveneda, mitte lahmida*
***
mis aga asjasse endasse puutub, siis väljendusoskuse vähikäik teeb mind ennast kurvaks. minetame sõna jõu tajumise ning selle kasutamise oskuse...
ma pole aastaid niimoodi naerda röökinud, kui selle lõnga esimest kommentaari lugedes. Aastaid.
ReplyDeleteLugupeetud keelesilmal jäi tähelepanuta vähemasti üks illustratsioon selle mõttearenduse juurde. "Keenjus" tundus talle vist juba piisavalt johannesaaviklik keeleuuendus.
Kes see vaeseke oli, kes meedias mitte ülearu ammu hädaldas funktsionaalse kirjaoskuse hääbumise üle? Siin on ju lausa tragikoomiline näide funktsionaalse LUGEMISoskuse puudumisest. Hääbumisest rääkimine oleks antud juhul ilmselge alahindamine.
Nüüd sulle, anonüümne keelevärdjas, väike soovitus: ÕPI LUGEMA!
/sai vihahoost astma/
Näeh, seesam sai ette! :/
ReplyDelete:D :d
ReplyDeleteei oskagi muud esimese kommentaari peale öelda. :D
Sesamy ja Koomas Toomas, ma olen tänulik, et leidsin mõistmist ja kaitsmist.
ReplyDeleteAnonüüm oli ikka nii kuri, et ma hakkasin kartma - äkki minu õpilane?!
Oli üks nõukaaegne lastefilm. Kuidas see vana pedagoog seal "Fantoomi" poolt tema ukse peale jäetud hirmsatele ähvardustele kirjutaski? "Kui emakeelt ära ei õpi, siis üle "2" ei saa"?
ReplyDeleteVõib-olla on ta üleharitud?:D
ReplyDeleteüleharitud või algharidusega, vahet pole, tulemus on väga nadi!
ReplyDeletehea, et märkas anonüümseks jääda. arg küll, kuid asi seegi!
kustutasin eelmise kommentaari, sest kirjaveakurat trikitas.
Õpilased tuletavad ikka kohtumistel meelde kuidas nad "kardulaid ja kiva " korjama pidid.
ReplyDeleteKunagi oli mul apsaluutne kuulmine. Vanusega on mõningased raskused tekkinud. Nii need vigad tulevad.
Ükski keel ei saa olla nii immuunne/õrnuke, et ta ei kannataks veiderdusi välja.
ReplyDeleteÄrgem tehkem keelelisi vige!
Muidugi on situatsioone, kus õigekiri on VÄLTIMATU.
Hundi ulg!
ReplyDeletetäitsa võimalik, et anonüümus oli peenelt irooniline ja esitles nö robustset huumorit. Täitsa nõus sinuga, et iroonia on raske žanr ja pole mõistetav kõigile ühtviisi. Sealhulgas ka mulle!!
Õige lähenemisnurk. PM-s oli ka paar huvitavat kommentaari. Üks selline Veidemanni mõtlemisviis 10.06.2010 21:00 Veidemann arvab, et hariduse ja kultuuri juhtimise jm hea taseme tagab bakalaureuse või magistri dokument. Kui on paber, siis on ka tase. Mitte haritus, vaid haridus... Selline mõtlemine siis (Veidemanni arutlus õpilaste saamatuse üle ei muuda midagi, sest ehkki ta kritiseerib, on tema mõtelmise loogika aluseks siiski mitte haritus, vaid folrmaane haridus. Aga mida imestada, kui õppejõud ise peab vajalikuks igal võimalikul juhul lisada igale oma tühiselegi ajalehesõnumile, et on professor. Võib-olla on see omane ainult Veidemannile? Aga ei ole. Selles just asi ongi, et formaalse paberi ja tiitli kultus pole omane ainult Veidemannile ja tema mõtlemisele ning elukäsitusele, vaid paljudele – põhjuseks see, et meie praeguses elus on karjäär (karjäärikultus ja karjerism) saanud omamoodi väärtusmõõdikuks, mille järgi hinnatakse ka neid asju, mida selle mõõdiku järgi üldse hinnata ei saa. Näiteks tarkust ja lollust.
ReplyDeleteEi oska öelda, kas Veidemann teab, et juba antiigis mõeldi selle üle, kas riiki peaksid juhtima filosoofid või kuningad jmt. Kuid mis on sellest välja tulnud? Filosoofide asemel juhivad riike ikkagi poliitikud. Kui mõnes riigis mõnel juhul on riigijuhtidel teaduslik kraad, kas see on riike lollusest hoidnud – see on teema, mida tasuks uurida. Meil ei ole vaja mitte iseendast kraadidega inimesi, vaid haritust, teadmisi ja tarkust – ja see ei ole vahetult kraadidega seotud. Pole mingi saladus, et mõni kandidaat või magister või kes tahes kraadiga inimene ei pruugi olla tark, vaid võib olla ka juhm. Ei tea, kellest on jutt, kui Veidemann räägib “piinlikust juhtumist, kus pealinna kultuuri ja haridust pandi juhtima isik, kellel endal vaid keskharidus”, kuid igal juhul on selge, et parem oleks kritiseerida mitte keskhariduse omandamist, vaid konkreetseid tegusid, mis räägivad valedest otsustest, rumalusest vms.