500 eestlase käest oli küsitud, kas nad on õnnelikud. Küsitluse tulemusena selgus, et 80% on.
Mis teeb inimesi õnnelikuks? Oli vist kodu, pere, sõbrad, tervis, töö, aga ka ...ostlemine.
Käisin täna poes. Konsumis oli õnneihalejaid rohkesti, sest seal olid mingid...päevad. Kaupa oli nii palju, et ruumi liikumiseks ja ostukorve ei jagunud. Olin poes poole kauem kui tavaliselt.
Näe, jahu on ainult 4.90 kilo. Panen korvi, olgugi et ostsin eelmisel nädalal kallima hinnaga. Jahu läheb ikka vaja, võib-olla hakkan rohkem küpsetama.
Mahl tohutu soodsalt - 2 l maksab ainult 15.90. Sukkpüksid 2 paari 31.90. Talvel läheb neid nagu leiba. Korvi! Sokid paar 7.90. On küll sokke, aga sellist värvi pole.
Nõudepesuvahend hakkab otsa saama, suur pudel täitsa soodsalt! Kõigest 26.90!
Korv juba venitab käe maani.
Milleks ma üldse poodi tulin? Koort ja piima vaja, leiba ka ja midagi leiva peale. Jogurtit. Need ei mahu kuhugi.
Väike revisjon. Mida ma olen siia kuhjanud? Ma ei joo ju poemahla, panen tagasi. Pole mul vaja ka nii suurt šokolaadi, ananassikonservi ja lastele mõeldud Lotte maisikepikesi. Tagasi!
Kodus vaatan oma ostukorvi - 150 krooni. Olen õnnelik, et mitte 300.
Siis Sul ikka vedas.Minu poe arve oli täna üle 600 krooni.Loodan selle kaubaga nädala välja venitada .Eks näis kas saan.Iseennast tundes kindlasti mitte ,aga ma ei taha olla järgmisel nädalal teistest sõltuv ja poes käimine on ilmselt väheke raske.Järelikult mind teeb siis õnnelikuks see ,kui ma pole teistest sõltuv.Aga küpsetada mulle meeldib.Jahu ma ei ostnudki seekord.Ilmselt pean homme jälle poodi minema.
ReplyDeleteMa elan ju üksi, palju ma ikka tarbin. Pigem on häda selles, et asjad jäävad külmkappi vedelema. Palju paremini peaks majandama, kui mina seda teen.
ReplyDeleteOlen hakanud viimasel ajal ekspromtoste mõtteis kontrollima ja piirama. Tohutu võit iseenda üle on see, kui suudan juba korvi pandud asja tagasi panna:)
Minul on minu 4 last ja ma ei tea kunagi millal keegi läbi astub ja tühja kõhu üle kurdab.Igaks juhuks on alati midagi valmis.Õnneks pole raisku midagi läinud sest pojal on suured koerad.Süüa teha ja küpsetada on mulle alati meeldinud ja oleksin kurb kui keegi ei tahaks seda maitsta.Kasvõi mõni hea sõber ,kes vahel kohvile tuleks.Kena neiu kutsub ju ikka kohvile.
ReplyDeleteA gde kompot? Kus see sinupoolne õnne valem siin jutus peidus oli? Kas point oli selles, et see on õnnelik inimene, kellel on surres kõige rohkem/vähem asju? Nomaitea... nii lihtne see asi ka ei ole, enne suremist peaks pisut ikka elama ka.
ReplyDeletePointi polegi. See, et ostlemine õnnelikuks teeb, pole minu idee. Kuulsin intekaid telekast, kus inimesed ütlesid, et "ohh kui tore on ikka midagi sellist osta, mis õnnelikuks teeb!"
ReplyDeleteMina olen nõus üldlevinud arusaamaga õnnest. Ja asjade kultus sinna hulka ei kuulu.