Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Saturday, August 28, 2010
Kommunikatsioonihäired
Vahel kisub kõik viltu. Teed küll plaane, kavatsed parimat, aga häired kommunikatsioonis rikuvad asja ära.
Pidime sõpruskonnaga minema Vanaõue sauna kala sööma ja suve kokku võtma. Kõik oli selgeks räägitud, kui langes ära transport/võtmeisik. Ühel momendil ei võtnud ta lihtsalt telefoni vastu/ei olnud levi/oli välja lülitatud.
Mõnda segadust või arusaamatust harutad mitu päeva ja asi läheb aina imelikumaks. Lõpuks katkeb kommunikatsioon üldse...
Sugulastega ammu kokku lepitud, et teeme ühe suvelõputuuri, aga üks lüli vahelt ei kommunikeeru. Ei saa mobiiliga kätte ega oska ka aimata, mis toimub.
Midagi tähtsat on kaduma läinud suhtluses inimene-inimene, otsekui võtaks eeter ja elektroonika matti suhtlemise supipoti paksemast servast.
Labels:
eh elu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No on jama majas.Oli hea nõuka aeg .Polnud telefone ega midagi.Ükski asi ei jäänud tegemata.Inimesed on mugavad ja rikutud.
ReplyDeleteKa täpselt minu mõte. Kui mobiile veel polnud, sai ka ju kõik kohtumised ja suhtlemised tehtud. Loogiline seletus asjale oleks ehk, et kui miski on liiga lihtne, siis kaotad vajaduse sellele tähelepanu osutada.
ReplyDeleteäkki oligi selle inimesega midagi juhtunud?!
ReplyDeleteVahel tõesti kipuvad inimesed mitte ühendust võtma ka siis kui miskit ebameeldivat on isiklikus elus toimunud.
ReplyDeleteNoh, loodame, et teil seal ikka vaid kommunikatsioonihäired on, kuigi ka see jätab pikaks ajaks ebameeldiva tunde.
K-häired on nagu ilm- kord on vihm, tuul, hallad, siis jälle paistab päike, ja kõik tundub hästi.
ReplyDeleteOlen veendunud, et pidevat õnnetunnet ei saa olla, psüühika ei peaks vastu.
Neiud ärevil!, on selline tore raamat nagu "Bridget Jonesi päevik". Seal keerleb umbes pool syzheed selle ümber, et keegi ei saa kedagi telefonitsi kätte ja siis juhtub mingi jama. Või jätab keegi kellegi automaatvastajale sõnumi, mida kuuleb keegi kolmas, ja jälle jama. Ja nii edasi.
ReplyDeleteBriti telefoni-kultuur oli muidugi palju keerukam kui meie oma, ja BJ päevik on ikkagi ilukirjandus, aga päris "ükski asi ei jäänud tegemata" ka öelda ei saa :)
Seal BJ raamatus oli ka see võimalus, et ühelt numbrilt sai küsida, kas keegi on vahepeal helistanud. Peategelane kasutas seda päris tihti, sest tal kripeldas hinge peal...
ReplyDeleteMobiilide peale ei saa alati jah loota, sest igasuguseid asju võib ette tulla. Parem on ikka dubleerida muude võimaluste abil.