Kui nad emadepäeval siin käisid, siis tundus mulle, et edasiminekut on märgata. Sai teisega mööda koridori kõnnitud, kätest kinni. Võttis pikki samme ja näis nautivat.
Õues on eriti jama, vankris ka imelik hoida. Murul läheb edasi kui väike siil, kiiresti-kiiresti. Katsu kätte saada!! Püksipõlved puha rohu- ja mullaplekke täis. Pestes ei taha mahagi tulla.
Muus arengus väga hea. Ütleb kümmekond sõna. Teab, kus on naba (näitab), käed, suu, nina, silmad.
Tavalistest asjadest rääkimata, nagu emme, kasssss, nkah( Inka). Väga õrn ja empaatiline - kallistab-musitab.
Sööb hästi. Lust vaadata. Magamisele ei saa ka midagi ette heita. (Triinu lapsed on üldse head magajad, v.a kui mingi haigus kallal on või muu ärritav tegur segamas).
Ajasin Triinule peale, et käigu ikka arstiga rääkimas selle Mali kõndimise osas. Las vaatab, milles asi või ei pea üldse muretsema (eestlastel ikka see muretsemine).
Perearst oli vaadanud, kuidas laps astub ja leidnud mingi vea küll olevat. Et astub parema jalaga pikemalt ja vasak jääb kuidagi taha, nagu oleks vähe nõrgem.
Diagnoos pandi ka- hilinenud arengutähis. Mul ei tahtnud see üldse meelde jääda, kirjutasin siis endale paberi peale! Anti suunamine taastusravi arstile juulikuusse. See tundus küll väga imelik. Kui areng on hilinenud, siis abi ja nõu saab alles 2 kuu pärast!! Siiski on lootust veidi varem vastuvõtule saada, arst käib enne puhkamas ära.
Vaata! Isegi liivakastis teeb Mali oma kuulsat harjutust (pepu upakil)
Teadjad ütlevad, et see on üks jooga põhipoose- allavaatav koer!
Juulike on meie Maliga ühevanune, aga I&I blogi järgi ei käputagi ta veel õieti, püstiseismisest ja kõndimisest rääkimata, kui ta just nüüd paari nädala jooksul pole tormiliselt arenenud.
ReplyDeletePisut muretsemist ei tee ka paha. Keskmiselt hakkavad lapsed aastavanuselt kõndima, mõned veidi varem, teised pisut hiljem. Meie omad tegid seda ka enam-vähem selles eas. Aga Mali vajaks ehk tõesti mingit võimlemist või lihaste järgiaitamist. Meil E-l oli roomamise ajal üks kehapool tunduvalt nõrgem ja soovitatud võimlemisharjutused aitasid palju.
ReplyDeleteAga muidu on meil teisel lapsel kõne areng kehvem, kuigi järjest paraneb. mingi kummaline reegel on, et esimesed lapsed on nagu andekamad või tragimad. Või jagub vanematel neile jagamatut tähelepanu rohkem :D
Aeg-ajalt tänan jumalat(kuigi pole süvausklik), et meile on sündinud terved lapsed. Arengutempo on väga erinev ja tõelised anded ja võimed ilmnevad palju hiljem kui väikelapseeas. Aga selles võib sul küll õigus olla, et esimese lapsega tegelevad vanemad rohkem. Teine(-sed) kasvavad esimese tuules ja märkamatult.
ReplyDeleteLugesin äsja kusagilt, et aeglasema arenguga lapsed võivad just nimelt olla andekamad. Võib-olla oli see ka nende etteõpetatud ja treenitud laste kohta, keda vanemad tingimata erikoolidesse panevad??
Vahel õpetatakse laps juba 3aastaselt lugema. No mida ta siis koolis tegema hakkab?
Täitsa nõus, peamine, et lapsed on terved. Mõni väike erinevus arengutempos pole kõneväärt. See on küll teil suur vedamine, et lapsed hästi magavad. Meil on sellega üks suur trall. E. magamine on enam-vähem, aga R. taidleb kaks tundi, tuleb voodist kogu aeg välja, öösel ärkab ja tuleb üles, hommikul on ka jube varajane. Kuidas ta küll nii vähese magamisega hakkama saab, ei tea.
ReplyDeleteLaste andekus avaldub tihti erinevates valdkondades, meie omad on igatahes väga erinevad. R. oli ka algul väga hellake, kallistaja ja kaisukas, aga praegu on niisugust kangust täis, et hoia ja keela. kui oma tahtmist ei saa, siis lausa hammustab :( Loodame, et see on vaid üks faas ja läheb üle.
Meie E. tundis numbreid ja tähti vist tõesti kolmesena, aga R. aga mitte. Samas pole me E. lugemist forsseerinud, kuigi lihtsamaid sõnu loeb kokku. Niigi pidi ta lasteaias teistest ees olema. Küll jõuab ja meil küll mingit eliitkooli plaani pole. Lapsel on palju lihtsam kodu lähedal koolis käia, vanematel ka :P
See kuulus asend pole nüüd mitte mingi "pepu upakil", vaid joogaasend Allavaatav koer (Adho mukha savasana). Ju siis tugevdab käsivarsi, ennetab osteoporoosi ning leevendab stressi! Küllap varsti jookseb!
ReplyDeleteAitäh, Iibis! Meie lapsed ongi siis jooga fännid, sest vanem tegi juba 3kuusena harjutust, kus pea ja jalad olid üheaegselt üles tõstetud nagu vibul:)
ReplyDeleteKindlasti Sa kujutad ette.
Ongi imelik, et laps ei lähe käima, kuigi on füüsiliselt hästi arenenud.