Sunday, November 25, 2012

Meie Mali

Ühe pere lapsed omavad  teatud ühiseid  jooni küll, aga rohkem on siiski erinevaid. Loodus on vaimustav oma mitmekülgsuses ja variatiivsuses. Aga oleks ka igav ja "äärmiselt keskpärane", kui ühtedest vanematest sünniksid ainult pisiasjades erinevad lapsed.
AL ja ML on väike vanusevahe, alla kahe aasta, sestap on hea võrrelda. Mida suuremaks lapsed kasvavad, seda enam erinevad.
Väike Mali tuli istuma alles 9kuuselt, enne õppis ära püstitõusmise ja mahalaskumise. Ta on ettevaatlik ja alalhoidlik. Tunnen temas ära  Triinu rohkem kui Annaliisas. Samas on ta väga püsiv ja kange.
Pärst seda, kui Mali sai seismise selgeks, võib  ta pikka aega  seista laua najal, diivani najal, kapi najal nagu turvamees (Triinu tähelepanek). Muidu on ta marurahulik, aga tühja kõhtu ei kannata. Teda kaunistab hea söögiisu ja valmisolek maitsta ka seni tundmatuid toite.
Ta on lõpmata pehme ja soe laps.
Mulle meeldib, kuidas Triin Malit hellitab ja ütleb, "kui tore ikka, et Mali meile tuli!"

Tihtipeale kipub esiklaps rohkem tähelepanu saama, teine jääb varju. Et seda ei juhtuks, tegin väikesele Malile pühendatud postituse ja panen ka mõned pildid.

6 comments:

  1. See, et väiksemale jääb vähem tähelepanu- hirm oli ka minul, aga see kestis vaid selle aja, kui ta tita oli. Siis polnud mul temaga eriti mahti tegeleda, kuna suurem hõivas enamuse tähelepanust. Aga nüüd on lapsed üsna võrdselt koheldud (küll on nad ise valinud oma lemmikvanavanemad).

    Aga mis blogis kajastamisse puutub, siis esiklaps sai mul küll paraku palju rohkem tähelepanu. Kõik oli esmakordselt nii uus ja huvitav. Kui õeke ilmus, siis jagus mul entusiasmi tema arengu kajastamiseks palju vähem (kordusemoment) ja varsti see titablogi hääbus üldse. Aga siis tuli nagunii FB :D

    Meie väiksem ütleb õe nime "Elelin" :P

    ReplyDelete
  2. Annaliisa hakkas väikest õde nimetama Malisiis, millest tuli siis Mali (nii kutsuvad ainult mina ja Triin). Kui Annaliisa sai r-tähe kätte, siis hakkas õele ütlema Maririis.
    Teine vanaema vist üldse ütlebki Maris. Ei teagi, kuidas nendesse nime lühivariantidesse ja mugandustesse suhtuda.
    Imelik, et teise lapse nimi tuli nii pika mõtlemise peale, ja ikka on tunne, et pole päris tema oma.
    Esimene sai Annakas ja Annuška (teine vanaema), mina aga ütlen absoluutselt alati Annaliisa.
    Kas teil on ka hüüdnimesid kasutusel?

    ReplyDelete
  3. Meil oli väiksema hüüdnimi varem Bekka, nagu vanem õde teda kutsus, aga nüüd on kasutusel vaid täisnimed. Ma ise kutsun neid küll vahel mu tähekesteks, tibupoegadeks, kullakallikesteks jms. aga kõnetan ikkagi täisnimega :D

    ReplyDelete
  4. Meil on lastel hüüdnimedeks Liisu ja Miku. Aga mina eelistan samuti täisnime: Eliise ja Mihkel, kuigi Mihkli täisnimi on Mihkel-Markus. Aga tavapäraselt vist ongi nii, et kahest nimest rohkem käibel on siiski ainult üks.
    Algul oli peatähelepanu pööratud tõesti vanemale lapsele, kuid Mihkel on nii aktiivne sehkendaja, et võimatu on teda mitte tähele panna.

    ReplyDelete
  5. Poeg 3 põnnid on Johannes Rudolf ja Laur Jakob
    kui Joh. Rudolf oli veel üksik, siis narrisme vahel, et Kitse Ruts, mitte teda, vaid lapsevanemaid

    Nüüd on mõlemad vanemate poolt hellitatud Juss ja Jass omavahelises kõnepruugis, kuid lasteaias vanem ikka täisnimega. Eriti nüüd, kui rrrr põrisemas

    Poeg 2 Mariann oleks minu poolest võinud kahest nimest koosneda. No tema saab küll olla Annimanni ja Mannianni ja Maipõrnikas, sest maikuu laps.

    Ristipoeg Andreas on hellitavalt väike Andu ja perekonnanime ja issi hüüdnime järgi väike Kuntu

    Kõige ägedam on viimane st. vanema poja viiekuune Jesper. Teda kutsume omavahel Jeekimiks
    :D

    ReplyDelete
  6. Kui lastel on topeltnimed, siis on minu arust küllalt tavaline, et kasutatakse üht( esimest) neist. Samuti on ka hüüdnimed tegelikult väga armsad.
    Meie lastel ongi see isikupära(!!), et nende eesnimed on liitsõnaks kokku kirjutatud (vanemate tahe).
    Õpetajana olen näinud küll ja küll igasuguseid nimekujusid, mis 1. ei jää meelde ja 2. ei oska kirjutada.
    Vaesed lapsed!

    ReplyDelete