Natuke nagu... piinlik pilt, aga panen selle siia nurgatagusesse blogisse üles. Minu nõudepesemise kindad ja minu mobiilikotike! Muu on Annaliisa oma!
Ema müts, ema sall ja ema kingad. (üleval) Ema pluus peas (all)
Mu esimesel lapselapsel on täna sünnipäev. Ise ma kohale ei saanud minna (pidasime nädala eest siin ära). Helistasin. Nii väike ei tea veel midagi FBst, blogist samuti mitte, kuigi arvutist huvitub - tahab pilte vaadata ja püüab kiiresti-kiiresti ja salaja klahve vajutada.
Niisiis helistasin. Katsusin moodustada lihtlauseid, millele on võimalik ka vastata rohkem kui ei või jaa. Mõned vastused sosistas ema ette (oli kuulda!), aga üldiselt oli meil sisukas kõne. Peaksin tihedamini helistama, et konkureerida mammaga (teise vanaemaga), kes vähemalt üle päeva helistavat.
Sotsiaalsed oskused on Annaliisal väga head. Tal on veel palju häid omadusi. Hea huumorimeel, lõbus tuju, kiire taip, empaatiatunne. Ta on erakordselt nutikas.
Muidugi on tal ka väikseid puudusi, näiteks pole ta nõus enda järelt mänguasju koristama ja ema arvates pirtsutab ka söögiga. No ütelge, kes meist on täiuslik!?
Selle eest käib ta korralikult potil ja moodustab juba mitmesõnalisi lauseid. Sõnavara on päris rikas. Ta tunneb ära tuttavad inimesed pildilt, mis ammu tehtud ja kus on peal ka palju teisi. Tal on värvid selged, näiteks puna, sini, kolla, rohe. Ott Leplandi "Kuula" peale kikitab kõrvu ja ütleb "kuula!".
Ma loodan, et paljud head jooned on ta pärinud minult:)
Palju õnne, minu kallis silmatera ja naljatilk!
Lasteaia aias!
Puslet lammutamas.
Väike õde Mali.
