Kuidas tuli aasta 2012?

Annaliisa teab, kuidas pilti tehakse. Pärast klõpsu vaatame, kas pilt tuli välja.

Suuremad lapsed said jõuluvanalt Lotte lauamängu, mida oli vaja uurida enne, kui mäng käima läks. Tundus keeruline olevat?!


Jõulud Viljandis, näärid Pärnus. Vahepeal käisin kodus kassi toitmas.
Ma usun, et järgmised aastavahetused saabuvadki minu juurde Pärnus. Vaatasin aknast(oma tulevase kodu?) seda tohutut ilutulestikku ja hoidsin pöialt, et Annaliisa ei ärkaks müra ja paukude peale. Raketimäng kestis ühtejärge tund aega.
Siis vaatasin telekat ka, aga midagi ei leidnud, mis oleks pikemalt köitnud. Lõpuks lasin Anne Veskil laulda (suvine juubelikontsert).
1. jaanuaril sõitsin oma koju. Ilm oli ilus - päike paistis, mets oli härmas, südames oli rahu.
Kui ma veel käsikirjalist perekroonikat pidasin(enne blogiajastut), kirjutasin 1. jaanuaril ülevaate möödunud aastast ja andsin ka lubadusi uueks. Olen loobunud sellistest aruannetest - keda see peale minu huvitaks? Kõik, mis on väärt meelespidamist, säilitan kusagil ajusopis. Kuniks elu!
Paljud asjad ongi nii isiklikud, et seda ei avaldaks kellelegi.

Siiski, pätsan Eiki Nestori mõtte, mida ta praegu Terevisioonis ütleb:"Et meil oleks palju aega teha asju, mis meile meeldivad."
Ja Jüri Kuuskemaa lisab:"Kaks asja on olulised- positiivne hoiak ja tervis! Siis tulgu mis tahes, me saame hakkama!"
Pressisõber kohtunik Helve Särgava soovitab: "Vähem muretsemist!"

Kas uus aasta toob muutuse mu ellu?