Kunagi naljakingitusena saadud mängutoos-ehetekarp on mind kaks korda tõsiselt ehmatanud. Esimene kord oli hiljuti möödunud aastavahetusel, kui ma Viljandist koju tulin ja toos laulis "Happy New Year"-laulu, nonstopina. Siis ma raputasin teda, võtsin kaane pealt. Jäi vait.
Jõudsin ta juba vahepeal ära unustada. Ma ei ole kasutanud antud vidinat sihtotstarbeliselt ehk mul pole selliseid ehteid, mida seal sees hoida. Selline odav värk, ameerika või hiina toode. Andsin lapselapsele mängida.
Lõpuks otsustasin ta ära visata (kaas katki ja ei seisnud enam peal).
Aga siis ühel hilisõhtul kuulsin, kuidas TA jälle laulma hakkas. Nüüd juba teist viit- Beethoveni "Für Elise", ikka katkematult. See ei saa võimalik olla!!!
Olin sunnitud prügikotti revideerima, otsima üles selle paganama mängutoosi. Oli päris koti põhjas. Võtsin ta välja, pesin kraani all puhtaks. Palusin vabandust.
Tema muudkui laulis. Lammutasin tükkideks. Ikka laulis. Ööseks panin ta sahvrisse, sealt vähemalt ei kostnud. Hommikuks oli vait jäänud.
Vat milliseid asju maailmas tehakse!
Ilus asi - puhtast kullast!!!
ReplyDelete