Friday, February 26, 2010

Potsatas


Eile oli selle aasta esimene sula.
Aknast vaatan, et lumehanged on tugevasti alanenud. Ju see lumi ikka nii kohev kui mannavaht oli.
Õhtul arvasin, et elan seismiliselt aktiivses piirkonnas. Maja võnkus ja aknaklaasid klirisesid. Oleks tahtnud kohe näha, mis toimub, aga ei julgenud õue minna. Et äkki kukub pähe!
Niiskusest raske lumi libises katuselt alla pots ja pots. Ei, see oli ikka pauhh! ja pauhh!
Vana paks kasski tõstis imestunult pead ja kikitas kõrvu.
Kui ma poleks teadnud, et see on lumi, oleks mõelnud, et need on keskmise tugevusega maa-alused tõuked.
Nüüd näen aknast, et kõnniteed pole enam ollagi.

Tuli kohe meelde Juhan Liivi luuletus.

Paju otsast potsatas
lobjakoda,
lepa otsast lotsatas
sula lunda.

Hüüti õhus üleval:
kuulen, kuulen!
Mina tulen, kevade,
tulen, tulen!
(1900)

No comments:

Post a Comment