Täna hommikul kuulsin uudist, et tervislik toitumine võib ka olla üks toitumishäire. Mina tean, et buliimia ja anoreksia on. Väite lahtiseletamist ei kuulnud, aga ise arvan, et äkki on seos häirega niimoodi, et liigne kalorite ja säilitusainete jälgimine võib tekitada foobiat, seega mõjuda psüühikale. (Tegelinski täpsustab oma kommentaaris)Mina toituksin küll tervislikult, kui mul oleks aega ja võimalusi.
Üks hea inimene tõi mulle komplekti lähteaineid juurviljatoidu valmistamiseks, täpsemalt ühe kapsa, kaks porgandit, ühe kaalika, sibula (kõik olid suured!). Kartulit mul juba oli. Poest ostsin kaks prisket suituribi.
Alustasin toidu valmistamist pool 2. Liha keema, ise hakkasin juurvilja prepareerima. Kell 4 sai toit valmis, terve potitäis.
Huvi pärast võiksin esitada ka rahalise kalkulatsiooni.
Ribid maksid 14 krooni, muu eest maksin 15 krooni. Peterselli tõin naabri peenralt ilma rahata.
Sõin mehiselt, üle poole poti head tervislikku toitu jäi veel alles.
Ühel päeval näidati Reporteris katset, kus 2 noormeest valmistasid 25 krooni eest pannitäie seene-makaroni toitu ja söötsid sellega ära vabalt 5-6 inimest. Kõik kiitsid ja lakkusid sõrmi!
Loo moraal?
Siin võiks olla isegi mitu moraali.
1. Ise toitu tehes saab odavamalt läbi, kui näiteks restoranis söömas käies või poest valmistoitu ostes.
2. Et endale kõik vajalikud komponendid tagada, peaks aiamaad omama (kui ei ole turgu, meil ei ole siin).
3. Et iga päev niimoodi tervislikult toituda(süüa teha), peaks vabalt aega käes olema.
4. Et ise kartuleid ja muud nasvärki kasvatada, peab palju vaeva nägema (ning varaste ja metssigadega võitlema!).
Just lugesin E.Ekspressist... ortoreksia ehk vajadus toituda ülitervislikult.
ReplyDeleteSuvel sööb rohtu ja talvel heina ning normaalne on krõbistada karuohakaid ja tammetõrusid :)
Just nimelt - et tervislikult toituda, selleks peab olema aega selle tervisliku roa vaaritamiseks. Aga oma kogemustest võin öelda, et kõige tervislikumat toitu söön koolis söögivahetunni ajal. Ülejäänud tervislikkus langeb reeglina nädalavahetuse peale.
ReplyDeleteet tervislikult toituda, peab olema pereliikmeid, kes seda sööma nõustuvad. nuta või naera, aga mina, kes ma armastan väga ühepajatoitu, suppe ja hautisi, olen suutnud üles kasvatada 3 last, kes neid sööke nähes ninad kirtsu tõmbavad. :S
ReplyDeleteja mees on samuti nendega ühes leeris. no mina ei tea, mida ma olen valesti teinud, mu söögid pole ka just kõige hullemad, et nad seetõttu ei sööks. nad on saanud juurikaid ja muud kodutoitu väiksest alates, alguses sõid meelsasti, aga millalgi teisemeas hakkasid pirtsutama. ja nüüd on seis selline, et viisakusest väikese taldrikutäie võtavad, aga ülejäänud söön ma üksi ära.
Oi Sille, küll me klapiks hästi kokku! Muudkui teeksime tervislikku toitu(juurvilja!)ja oleksime häpid.
ReplyDeleteMa ei viitsinud seda artiklit lõpuni lugeda. Ajakirjanik on probleemi pastakast välja imenud. Tervislik toitumine ei tähenda sugugi võilillejuurikate, naadilehtede ja idude söömist. Kellele sobib, andku minna. Laiemat muret selles küll ei näe. Tervislik on ikkagi mitmekülgne toit, kus ükski komponent liiga ei domineeriks. Kuiv toit pole tervislik, korra peaks päevas kindlasti sooja toitu sööma.
ReplyDeleteMuus osas aga peaks igaüks kuulama oma organismi. Mõnele sobivad aedviljatoidud, teisele mitte. On ju räägitud, et erineva veregrupiga inimestele sobivad erinevad toidud. Kas see just sõnasõnalt täitmiseks võtta, aga oma tõde selles kindlasti on.
Selleks, et saaks aru, mida su organism tahab, peab erinevate toitude proovimisega võimaluse looma. Kui iga päev süüa sousti kartuliga, siis tundubki see ainuvõimalik olevat.
Ilma artiklit lugenuna, on mul siiski tunne, et organismil on kalduvus tervisliku toiduga pikapeale ära harjuda. Ses osas võib sõltuvusse sattumine olla loogiline küll. Mina pean tervislikuks ükskõik millist ISE tehtud toitu. Mitte ainult ühepajatoitu. Tänapäeva kiire elutempo juures olen rahul, kui jätkub aega, et ise süüa teha. Ja olen sellest sõltuvuses küll :)
ReplyDelete