Sunday, September 20, 2009

Ilusa kuupäeva postitus - 20.09.2009




Täna on pühapäev, vapustavalt ilus sügisilm, maagiline kuupäev.
Mulle meeldib sügis jah - varasügis, kuni selle ajani, kui kõik lehed on maha langenud ja lilled ära närtsinud ja linnud lõunamaale lennanud ( mitte just kõik!).


Eelmisel sügisel olime sel ajal Lapimaal... Iga kell läheks sinna veel tagasi!

* * *
Vaatasin öösel ei tea mitmendat korda filmi "Naise lõhn" (USA 1992). Mitte et Al Pacino mu suurim lemmik oleks, aga pimeda erukoloneli osa teeb ta küll vapustavalt. Kui filmi sisu on hästi meeles, siis võib alati süveneda muusse - detailidesse, žestidesse, näoilmetesse, näitlejate mängusse, dialoogi esitamise meisterlikkusse. Siis jääb aega mõelda ka omi mõtteid sinna juurde.
Ja isegi jääb aega tukkuda pikkade reklaamipauside ajal (miks seda reklaami küll öösel peab näitama!? niigi pikk film)

Selle raskemeelse kibestunud mehe ja verisulis noormehe suhted on nii meisterlikult välja mängitud. Pime, kes tegelikult "näeb" murekoormat poisi südamel, kes oskab kõik välja pinnida, kes leiab poisis endale poja, keda tal pole olnud, ja poiss, kes imepärasel kombel omab nii suurt empaatiavõimet, et kiindub hullusse pimedasse mehesse, kes äärepealt oleks ta surnuks sõitnud ja maha kõmmutanud.
Ma oleks võinud vaatamise ka varem ära lõpetada, aga tahtsin just lõppu näha. Seda, kuidas leitnant(või kolonel?) Charlie kaitseks distsiplinaarkoosolekul koolis sõna võtab ja nendele sitapeadele ütleb, et "teie minge ka persse".
Miks mitte kordagi ei öeldud, et tõusku need püsti, kes süüdi on??
On jah elus tihtipeale nii, et süüdi jääb hoopis süütu, sest ta on liiga tagasihoidlik ja liiga idealistlik, et iseenda eest võidelda. Võidavad aga need, kes valetavad, vassivad ehk on lihtsalt ühed variserid ja sitapead.
Sama asi toimub ka poliitikas.
Väga hea film.

Nüüd tulid meile külalised. Epp ja Justin lastega.
Täitsa uued punased kummikud.

2 comments:

  1. need punased kummikud sikutasid minust välja need read:
    ma nii igatsen, et keegi tuleks külla
    ma nii igatsen, et keegi tahaks tulla
    ja istuda ja kuulata,
    kuis kõlab pasun flööt ja klaver,
    kitarr ja kannel mu lapse huultel sõrmedel
    ma nii igatsen, et keegi tuleks külla
    ja istuks minu söögitoas ja imetleks mu kardinaid,
    lambivarje, laudlina
    või lihtsalt räägiks mida tegi kus ta käis
    ja jooks minuga koos tassi teed
    ma elan suure maantee ääres
    ja kõik vuravad vaid mööda
    nii elu läheb mööda,
    kõik kihutavad mööda
    ja keegi ei astu mu majakesse ,
    et istuda kord maha ja võtta aega maha
    ma nii igatsen, et keegi tuleks külla…..

    ReplyDelete