Eestis pole puudu millestki, mida peaks kaugetelt maadelt otsima.Mõned päevad tagasi kohtasin abielupaari, kellest teadsin, et nad on emigreerunud Ameerikasse tütre juurde.
Olidki, aga tulid tagasi. Polnud aastatki ära. Võib-olla ei räägitud kõikidest tagamaadest, aga lühidalt oli nii.
Floridas on liiga palav. Aprillis juba selline kuumus, et ei talu. Keelt ei oska. Ainuke, kellega emakeeles suhelda, on tütar. Aga tütar käib pikad päevad tööl. Lapselaps, keda nii kaua oodati, on küll armas, aga lapsehoidmistöö pole kerge. Ameerikamaa seaduste järgi saab ema puhkust pärast sünnitust ainult 4 nädalat. Edasi vaata, kuidas saad.
Naine jäi haigeks. Mida sa teed võõral maal, kui arstiga suhelda ei oska.
Ja üldse ... need ameeriklased...!!? TäPe!
Selline meelemuutus oli natuke üllatav, aga mõistan - ise ei läheks ma kuhugi oma kodust. Kui, siis ainult mõneks ajaks.
Käisin neli päeva kodust ära. Külas on tore olla! Eriti nii, et lähed, oled natuke oodatud külaline, ja siis jälle "head aega", "nägemiseni" järgmise korrani.
Sest oma kodus on kõige parem!!
Jah, ma olen ka kuidagi pannud viimasel ajal tàhele, et neljandal pàeval Bolognast àra olles hakkab sinna tagasi igatsema :) Hàmmastav tunne, peab vist natukeseks kuhugi kaugemale sòitma, kus kultuur oleks teine, et sellest yle saada.
ReplyDeleteminagi selline kodulemb. minna on tore, aga koju tulla on ikka toredam. :)
ReplyDelete