Sügis ja seened kuuluvad kokku nagu meri ja tuul.Ma olen kuulnud, et ega seened eriti vitamiinirikkad pole, vastupidi - raskesti seeditavad on. Aga üldiselt suur osa inimkonnast ikkagi armastab seeni. Neid on tore korjata!
Mina tunnen peast kõige rohkem 5-6 liiki seeni. "Võõraid" ma ei korja - parem karta, kui kahetseda.
Minu vend näiteks väidab, et enamik meie metsades kasvavaid seeni on söödavad. Kui me viimati koos seeni puhastasime ja üle vaatasime (vaata seenekorvi), siis tekkis meil erimeelsusi. Mina tahtsin välja visata suured vanad seened ja mulle võõrad liigid.
Vaidlesime kõvasti selle üle. Ka seente nimetuste suhtes olid meil erinevad teadmised. Vend oli valmis kõiki seeni toorelt maitsema - et kui ei ole kibe, siis kõlbab.
Nagu kõikidele seenesõpradele, meeldivad ka mulle kõige rohkem kukekad ja kuuseriisikad, mida võib pannil võiga ära praadida ja samas kinni pista. Kahjuks pole neid kunagi piisavalt.
Seentega peab ettevaatlik olema - linnapargist neid just korjata ei tasu ja igasugust kübarataolist ka mitte!
Eilses Ringvaates rääkis üks teadlane sellest, kui ohtlikud on ussitanud ja vanaks kasvanud seened (et eosed ja usside munad on nähtamatud). Minu jaoks oli paras üllatus. MA mäletan, et mu vanaema-vanaise just päris ussipuru ei kasutanud, aga kergelt ussitanud seened läksid siiski käiku.
ReplyDeleteKust küll selline seenesaak saadud on...?:) (mida Sa loomulikult ei avalda kahjuks, eks)
Elviina kirjutas oma blogis, et seentega on nagu lastega - algul on tore, see korjamine(lapsetegu!),edasi tulevad mured ja suuremad tööd. Kui nad(seened) lõpuks purgis on, siis söömine on ju päris mõnus. Kuidagi nii oli!?
ReplyDeleteVäikesed seened on ilusad ja armsad, lust korjata, vanu ja ussitanud ei tasu koju vedadagi. Kuulsin kah seda seeneteadlast, sain kohe palju targemaks.
Aga seeni pidi sel aastal ikka metsades olema!