Saksamaa võit

Saksamaa võit Eurovisioonil on suurepärane kompromiss, mis peaks rahuldama küll kõiki mitmel põhjusel.
1. Ükski suurtest pole kaua aega võitnud, Saksamaa vist üldse kunagi ammu 1 kord - "Peace and Freedom"
2. Saksa tüdruk Lena oli nii armas ja vahetu, laul minu arvates suhteliselt keskpärane, puudus igasugune akrobaatika ja kostüümidraama, mis näitab, et võidu otsustavad muusikavälised asjad.
3. Oli väga uhkeid ja glamuurseid etteasteid, mis jäid esiviisikust kaugele.
4. Finaalist jäid välja meiega koos ka meie lähimad naabrid (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola), seega võiks jätta juba see jahumine (mis jälle kommentaariumis hoogu saanud), et Eesti laul oli nõrk ja liiga erinev standardist.
5. Eesti meedia saab natuke uurimistööd teha teemal "Lena Eesti juured" ja leevendada seega meie suurt kaotusvalu ja ühes sellega ka rahuldada ambitsiooni olla eriline.
6. Eestis on palju häid noori lauljaid, tuleks neid rohkem innustada. Robinil pold viga midagi, ja kui selgub, et Lena veel teda nimetas oma intervjuus (balti poiss!), siis on ju eriti puhvis tunne.

Vaatan Eurovisiooni (otse)

Vaatan jah, kuigi mingi fänn ma pole. Nagu mingi tõeline kodukootu lootsin minagi, et Eesti saab edasi. Aga ei saanud, nagu teada.

Imelik asi on selle meie eurolauluga pidevalt. Ise valime avaliku hääletuse läbi loo (mina küll ei helistanud!), ise kiidame, ise laidame, ise teame, et pole erurolugu - on mingi alternatiivne, aga kui teistele ei meeldi, siis oleme solvunud, pahased, otsime igasuguseid õigustusi. Kõige parem õigustus on- NAD lihtsalt ei mõista, kui hea (loe: alternatiivne) meie lugu tegelikult on.

Mulle ka hakkasid meie noored poisid meeldima, isegi laul meeldis ja see, mis liigutusi laval tehti (minimaalseid!). Eriti meeldisid mulle Robini mõnusad grimassid ja see karjapoisihüpe, mille abil vanasti kõrgust hüpati. Ja kui ilusasti nad riides olid! Sametpintsakus ja siidrätid kaelas! Kompud!
Nojah.

Muide, 2. finaal on palju särtsakam kui 1. Esimese lõpus jäin magama, selle vist vaatan lõpuni.
Erilist favoriiti mul pole. Kuulan, mida Reikop taustaks räägib.

No kas me siis tõesti ei tea, et edu valemit pole olemas? Reeglite muutmine ei muuda sisuliselt midagi. Tervik peab mõjuma, see aga koosneb sajast mosaiigikillust. Igal juhul sünnib otsus emotsionaalsel tasandil ja loogikat pole siin mingisugust.
Või on?

Nagu õige eesti naine

Ei saa mainimata jätta, kuidas mulle meeldib rakvere sealiha (Eesti siga) reklaam nii mees- kui naissugupoole aspektist. Tuju läeb kohe hääks, kui seda näen.

Te ju teate ikka seda Võigemasti ja Pohla reklaami!?

Täna hommikul tõusin nagu õige eesti naine pool 7, panin pesumasina käima (alles siis mõtlesin, et äkki segab majanaabreid), pühkisin välistrepid puhtaks, käisin mopiga üle, koristasin kassi liivakasti, sättisin selle rõdule, tõmbasin kappide sisu põrandale ja tegin väikese sorteeringu (jälle on kogunenud üleliia palju riideid!), viksisin kingi ja saapaid ning panin suveks eest ära, viisin prügikoti välja, sidusin ajalehed pakinööriga kinni, et viia paberi kogumise konteinerisse, panin pesu kuivama.
Unustasin mainida kohvi joomise ja raadio kuulamise (kus kuulsin väga harivat juttu sääskede liigirohkuse ja harjumuste kohta).
Seejärel vaatasin Tähelaeva Urmasega ruudus, samal ajal püüdes etteütlusi parandada.

Ja jumal hoidku, üle poole päeva on alles ees! Mida kõike ma veel jõuan ja/või teen!?
Tubli eesti naine, nagu ma olen:D

P.S. Sääski tapan ka paremalt ja vasemalt. Laibad loen pärast kokku.
(omavahel öeldes, toss on juba väljas, pean puhkama)

Aidata või mitte?

Mulle meeldib küll vahel inimestele pisiteeneid teha või nende palveid täita.
Vahel polegi sügaval südames just vaimustuses, aga ära ei tihka öelda.

Ühel päeval sain e-kirja, mille sisu oli umbes selline.
(Refereerin väga vabas vormis.)
Kuna X nägi mu blogist, et ma olen lugenud Susan Jeffersi eneseabi raamatut "Tunne elust mõnu", siis soovib ta, et ma kirjutaksin sellest talle kokkuvõtte. X-l endal pole kuidagi aega ise seda teha, aga vaja on hädasti. X on nõus mulle ka nähtud vaeva eest sümboolse summa tasuma.

Mõtlesin tükk aega, aga ei leidnud endas kuidagi motiivi võhivõõra "palvet" täita.
Kustutasin kirja ära, ei vastanud ega midagi.
Muide, kui suur on "sümboolne" tasu?

Nüüd otsisin selle raamatu ikkagi välja ja valisin siit ühe lause resümeeks.
"Uskuge - te teate alati, mis teie jaoks antud ajahetkel on õige." (Jeffers, 2003)

Fotojaht: (oli) pikk ja roheline

Konn on ju ka roheline? (siit ei saa hästi aru) Looduskaitsjad, ärge muretsege! Konn läks hiljem oma teed:D



Nägin kopra kätetööd. Mida võib üks elukas oma hammastega teha!
Ei tea, kaua tal üks selline puu aega võtab?

Teised.

Tulemas on muuseumiöö

Sain sellise kirja.

15. mail on Heliloojate Kappide Majamuuseumis järjekordne muuseumiöö. Teema on "Öös on lugusid". Selleks ajaks on lõppenud Kondase konkurss. Teatavasti oli Kondase konkursiks vaja välja mõelda lugu ja maalida see. Kavas on Muuseumiöö raames "otsida" maalitud töölt lugu.
Kas Sina oled nõus olema üks loo otsija? Sa näed ühte valitud tööd ja jutustad loo, mida Sina seal näed. Mõtlemisaega saad loomulikult ka. Selliseid lugude jutustajaid on tõenäoliselt 4. Kõik räägivad oma nähtud loo ühe ja sama maali kohta. Loo pikkus ca 3 minutit. Kellaaeg on umbes kaheksa paiku.
Mida arvad?

Mida ma arvan?
Kõigepealt mõtlesin: taevake, ma ei oska mingeid lugusid jutustada. Järgmisena tundsin: mul ei sobi ära öelda. Eks ma siis vaatan, kas tuleb midagi pähe.
Parema meelega lösutaks ikka kodus kotil ja vaataks telkut.

Fotojaht: laps

Hea meel, et nüüd on nimi ka!

Kui tukk tuli peale...

(fotod avaldatud lapse vanemate nõusolekul)

Vaata teisi lapsi ka kindlasti.

Raamatutest, mis mind on mõjutanud

Sesamy austas mind juba mitu päeva tagasi meemiga. Püüan siis ära teha, kohusetundlik nagu ma olen:D
1. Mõned lapsepõlvest meelde jäänud raamatud.
Meie isa kasvatas oma lapsi selles vaimus, et lugemine on väga oluline, kasulik ja arendav. Et ta oli kirjanduseõpetaja, siis oli tal muidugi õigus.
Ma räägin tänapäeval sama, aga see jutt ei lange enam nii viljakale pinnasele. On muid meelelahutusi, mis kutsuvad rohkem. Aeg selline, mis teha.
Isal oli põhimõte, et teatud teosed on vaja läbi lugeda ilmtingimata. Nö hädavajalike hulka kuulusid Molnari "Pal-tänava poisid" - kasvatab patriotismitunnet ja vaprust, Defoe "Robinson Crusoe" - õpetab elus toimetulemist, kui satud üksikule saarele. Tammsaare "Meie rebane", Roht "Laaned ja veed" - loodus ja muu säärane. (Kõike ei jõua üles kirjutada ja kõik ei tule meelde ka)
Eks ise võis ka muidugi valida.
"Anne Franki päevik" jättis mulle küll väga sügava mulje. AF eeskujul hakkasin ise ka päevikut pidama, samas võtmes, et kirjutan kirju oma kujuteldavale sõbrale, kelle nimi oli Carmen ("Kallis Carmen!")

Ellinor Rängel "Kullimaja Marta" - triloogia esimene osa, mis käsitleb Läti töölisperede rasket elu Esimese maailmasõja eel ja ajal. Ma ei oskagi praegu öelda, kas see on endiselt hea raamat, aga sel ajal küll. Kullimaja laste elu ja kasvamine lapsest täiskasvanuks - oh see oli nii kütkestav. Marta ja Kazjuk - nii ilus armastus!
(Lapsena ja koolieas lugesin üldse palju, nii et vanemad keelasid ja muretsesid silmade pärast. Olen istunud öösel vetsus ja lugenud, sest oma tuba-oma luba polnud. Aga sel ajal lugesid kõik. Ma mäletan, et meie klassis oli tüdruk, kes oli Balzaci otsast lõpuni läbi lugenud ja ta lemmikautor oli Anatole France)

2. Kohustuslik kirjandus kooli ajal?
Enamasti lugesin ikka läbi varem või hiljem...vist (mõned siiski pigem hiljem, kui enam teisiti ei saanud). Polnud see valik ühti nii kohutav - Gorki, Šolohhov jt kõlbasid lugeda küll. Pelageja Nilovna ja Andrei Razmjotnov. Ema tee revolutsioonini:) Öhh!
Tolstoi, Tšehhov, Dostojevski olid suured lemmikud. Üldse vene kirjandus.
Brežnevi surematud teosed? Oh aegu, enam pole meeleski!
(Tegelikult on mu mälus puha ühes panges - ei mäleta, mis oli minu kooli ajal ja mis siis, kui juba ise õpetasin)

Tammsaare hakkas mulle meeldima küll juba kooliajal. Tänapäeval öeldakse, et Tammsaare elukäsitus ja - filosoofia on liiga rasked noore inimese jaoks, et ta ei taju neid allhoovusi seal. Võib-olla. Kui lugemus on väike, siis on iga tõsisem ja mahukam teos raskesti mõistetav. Siis ei hõlmata lihtsalt kogu tervikut ja kõik.
Keskkooli ajal lugesin läbi peaegu kogu valimiku "Suuri sõnameistreid" ja ""Loomingu" Raamatukogu" sarja.
Ülikooli ajal oli sellest palju kasu. Sel ajal oli juba nii kiire, et raamatuid tuli "neelata" või siis üksteisele ette jutustada. Häda sunnil.

Oot, mida veel küsiti?

Siin blogijate hulgas on nii palju tublisid lugejaid, kirjutage kaaa! Ma ei hakka näpuga näitama.

Mai tuli!

Pärast igasuguseid ootamisaegu tuli mai siiski täiesti ootamatult.
Aga mind ärritab see, kui riiklik püha langeb nädalavahetuse peale, ja seega sellest nagu mingit kasu pole.
Häbi küll, aga üleriigilistest talgutest osa ei võtnud. Tööd tegin ikkagi, nö vaegtöid, mis tegemist vajasid, sest tähtajad kukkusid.
Kui mai on kätte jõudnud(Juba jürikuu tujukais ilmades/oli aimata kevade algust./Oli päikses ja õite silmades/väike piisake soojust ja valgust./ Juhan Smuul/), siis olen mina selleks korraks päästetud.
Ma tean, et mai on kiire kuu ja möödub nii, et pole aega õieti lillekesigi nuusutada, aga "Ta hämarad hõõguvad ööd on jaanikuu õhtute vennad"(JSm)
Kaunist ja töökat maid!

(Ilusad tütarlapsenimed on ka Mai, Annemai, Ehamai, Mailiis. Tervisi neile!)

pildil: eelmise aasta mais õitses üksik kaktuseõis