Selle aasta viimane

Kuigi olen nagu pesueht grafomaan iga päev midagi postitanud, tundub ikka, et polegi nagu aastat pidulikult veel lõpetanud. Nüüd siis tõeopoolest selle aasta viimane.

(Olge pürotehnikaga ettevaatlik!)

Säravat uut aastat ja inimlikku õnne kõigile!

Helenduvad inimesed

On inimesi, kes helenduvad - umbes nagu tähed või tulukesed pimedas öös. See valgus tuleb neil seest katkematu joana. Need on sellised inimesed, kes teavad, miks nad on siia ilma sündinud. Kui nad ka algul ei teadnud seda, siis on nad hiljem oma õige koha üles leidnud. Nad on pidevalt muutunud paremaks, sest ainult head ja ilusad inimesed helenduvad.

Ma vaatasin Vahur Kersna saadet "Helenduvad olendid".
Arvatavasti vaatasid teisedki.

Mõned intervjueeritavatest olid nn vanad tegijad - Fred Jüssi, Helgi Sallo, Jaan Tätte. Nad on kõik väga head ja heledad, kõikide ammused lemmikud.
Aga iseendalegi üllatusena võtsin täiesti tõsiselt "bioväljade tikkija" juttu, mis igasuguste selgeltnägijate taustal tundus usaldusväärne. Nimi ei jäänud meelde, eks seda on võimalik välja uurida, tal ju ka raamatud ilmunud.
Muidugi olid äärmiselt sümpaatsed nii 72aastane siiani tegutsev kirurg, särasilmne neiu ökopoest, kohvikupidaja, 8 miljonit võitnud Urve kui ka 12lapseline pere. Kõiki ühendav joon oli positiivsus ja avatus.

Mõtted, mis mulle meelde jäid:
- meid on siia ilma saadetud midagi tegema, mitte olesklema ja asju ostma
- endast peab midagi maha jätma (järglased, looming)
- üksi ei saa keegi õnnelik olla, inimene on sotsiaalne olend
- head tehes muutud ise paremaks
- täiuslik on see, mis on ülimalt lihtne - nii, et sealt ei saa enam midagi ära võtta
- kõik on inimeses endas olemas, tuleb see ainult üles leida (kõik ei leia)
- saatus on olemas ja midagi on veel, võib-olla jumal

Kersna on tagasi! Enam mitte terav ja irooniline, vaid selline, kelle silmis oli pisar, kui ta helendavaid inimesi intervjueeris.

NB! Mulle meeldis see saade ja need inimesed seal väga!

Aeg ei peatu

Iseenda muutumist ei märka (ei tunnista), aja kulgu ei näe (ei tunneta).
Laulab noor Ivo Linna. Kaasa laulda vana-aasta ööl! Kui sul sõnum arusaamatuks jääb, kuula sisukokkuvõtet.
Kõigile ilusat uut aastat!

Üks teiseta

Mulle meeldivad lihtsa sõnumiga lihtsad laulud, millel on lihtne meeldejääv viis. Näiteks see... Raadio Elmar selle aasta hitt. Elmar Liitmaa viis ja Liis Lassi sõnad. Esitab Elmar.

Tagasi vaadates aastale 2008

Igas aastas on midagi head ja ilusat, aga ka muret ja ebaõnne. Võib-olla kaalukausile pannes selguks, et ongi jumalik tasakaal, aga ei hakka igaks juhuks kaaluma.

Halba ei taha meenutada.
Aasta algus oli töö mõttes raske, aga see ei murdnud pooleks.
Suvi algas murega, aga lõppes hästi. Kaks vahvat reisi, mitu toredat suguvõsaüritust.
Vanad truud sõbrad ja uus armas sõber.
Kukkumine haiglasse operatsioonile.
Mõistmine, et hädas tõepoolest tullakse appi.
Tõdemine, et õnn (või hingerahu) ongi ränkraskete murede puudumine.
Toimetulek ja rahu iseendaga. Stabiilsus majanduslikus mõttes.

Sellise eluargliku loomuse juures, nagu jumal on mulle andnud, on seda kõike parasjagu.
Uuelt aastalt soovingi kõige rohkem, et mulle ei laotaks selga rohkem, kui suudan kanda/taluda.
Eelkõige, et tervis vastu peaks ja meelerahu püsiks.
Ei ole veel ühtki horoskoopi lugenud, seega usun lihtsameelselt, et mul ja minu lähedastel-sõpradel ning Eestil läheb kõik hästi.
Ma ei karda seda Pühvlit!

pilt Tiiu blogist

Eestlane on parem kui ta maine

...ütles Vello Salo pühapäeval "Tähelaevas". Veel ütles ta, et "ela 10 aastat vähem, aga ära virise!"

****
"Sügisballi" alguse magasin maha, pool oli juba läbi, kui vaatama hakkasin. Olen ju teost mitu korda lugenud, aga film on hoopis midagi muud.
Vat siin tahaksingi Vello Salo moodi öelda, et eestlane on parem kui ta maine. Joobes või pohmas mööduvad päevad, tühised, ehkki inimlikud unistused, sissepoole elatud elu, üksindus, masendus. Suhtekomöödiaid lavastav " kuulus mees" pekstakse surnuks. (teosest ma küll seda episoodi ei tea!?) Hädine, armetu elu pidevas poolpimedas, hämaras. Vähe sõnu, palju rasket vaikust. Isegi karjatused ja südantlõhestav nutt "maha keeratud".
Hea film, kuigi masendust sisendav.
****
Mati Undi kohta lugesin äsja Kersti Kreismanni teosest "Paljajalu kõrrepõllul"( 2008).
Kui palju on neid mehi, kes oskaksid või kirjutaksid niisuguseid armastuskirju? Muidugi, Unt oli ju kirjanik. Siis 28aastane, olnud juba kaks korda abielus, "kes pole iseenesest paha poiss, küll aga loru ja egoist" jne (loe ise kirja nimetet raamatust lk 110).
Mati Unt on sündinud 1. jaanuaril 1944 ja ta oleks saanud nüüd alles 65aastaseks.

Mul on temast ka isiklik mälestus. Olin siis veel koolitüdruk, kui nad Ela Liimeoniga (tema esimene naine) käisid meie koolis üht noortesaadet tegemas (olid ülikoolist praktikal). Ega ma siis teda välimuse järgi tundnud, aga Undi "Hüvasti, kollane kass" ja " Võlg" olid ju ilmunud ja kõikidel noortel läbi loetud. Mäletan, ma muutusin Loti naiseks, kui Ela tutvustas- Mati Unt. Seni arvasin ma, et kõik kirjanikud on kiilaneva pea ja igava jutuga keskeas mehed. (Ma tundsin isiklikult ka Arvo Valtonit, kes oli meie naaber mõnda aega).
****
"Eestlane on ikka täitsa tore," ütles Märt Avandi raadiointervjuus pärast seda, kui ta oli eestlaste rullnoklust, isamaatundetust, kitsarinnalisust, ahnust kirunud. See oli vastus küsimusele, miks talle meeldib Eestis elada.
Mulle meeldib see vastus, nagu meeldib ka Märt Avandi.

Pildil Mati Unt 60ndatel

Vaiki kui võid

Otsisin ühe Ruja esinemise video. Kvaliteet hea pole.
Tänane teleülekanne jättis mind suhteliselt külmaks. Priit Võigemast meeldis muidugi. Tema Rannap polnud üksnes koomiline tegelane- mina nägin seal ka igasuguseid allhoovusi.
Sergo Vares kahjuks Urmas Alendrit küll välja ei mänginud ja oli vokaalselt nõrk. Kohati polnud aga viga Jaanus Nõgistol (kes teda mängis?). Eriti Ruja tippajal. Seda ma olin enne kuulnud, kuidas Nõgisto ansamblist välja hääletati. Neid Venemaal käimisi ma minevikust ei mäleta.
Mind üllatasid dokumentaalsed võtted, näiteks Kersna saade noortega ja seal väga kirglikult sõna võtnud Nõgisto-tõeline (80ndate lõpp). Huvitav, et Ruja ei vedanudki siis ööalulupidudeni ja ärkamisajani välja!?
Alendrist on muidugi väga kahju, aga arvan, et kui ta merepõhja poleks jäänud, poleks ta tänapäeval ka nii suureks legendiks saanud. Millal enne elusatest on hoolitud!?
Rannap tegi sel ajal ikka väga häid laule ja kasutas heade luuletajate tekste. Mina sain küll nii aru, et Rannapi osa Ruja headuses oli väga suur, kuigi ta isikuna oli/on/ koomiline.
Mis mulle tõeliselt ei meeldinud selles lavastuses, oli mõttetute tibide hordid ja nende uimerdamine, aga see on ajastu( praeguse) märk - tähendab tuleb lavale tuua ka paljaid naisi, muidu ei müü.
Kui palju see pilet maksiski?

Uut oodates

Jõulud möödas, uus aasta kohe siin.
Istun arvutis, kuulan raadiot, mõtlen möödunule ja tulevale.

Jõuluõhtul naersime kui hullud - ei mingit harrast pühalikkust. Kohe õhtu alguses leppisime kokku, et halbadest asjadest, rasketest aegadest, majanduslangusest, haigustest, poliitikast ei räägi, telekat ei vaata. Ainult seda ütles Merle, et Ugala remont külmutati. Ma ei teadnud.

Kingituste trend oli sel aastal raamatud(uudiskirjandus, eelnevalt maad kuulatud soovide osas) ja CD-d(eesti muusika).
Mina sain Kersti Kreismanni. Kust need päkapikud küll teadsid, et seda ma tahan!! Juba loen. Teised said Merle Karusoo elulood, Juhan Viidingu, Leelo Tungla "Sm laps" jt
Teeme peresisese laenutusringi.
Kella 4ni mängisime lauamänge. Oli muretsetud uus versioon Eesti mängust. Kohati isegi kergemate küsimustega kui vana. Järjekordselt sai kinnitust, et geograafia on mu nõrgim ala.
Aliases olime Merlega paaris, aga itsitasime aja täis ja jäime kõige viimaseks. (Kuidas seletada mõistet sugutung?)
Nii lõbusat jõuluõhtut ei mäleta ammust ajast. Võib-olla ka seepärast, et seltskonnas oli värsket verd. Ja et üldiselt ja laias laastus on meil ju kõik hästi!!! Ega ma nüüd midagi ära sõnunud??

! Lauri oli kõigile ostnud bingo-loto piletid, mida me õhinaga täitsime (väljaprinditud variandi järgi). Keegi ei võitnud miljonit, mõistagi, aga olime toetanud kultuuri!

pilt ja intervjuu

Kauneid jõule!

Kaunist jõuluaega ja hingerahu kõigile armsatele blogijatele!

Pilt isetegijalt!

Kaelakee hääl

Mis teha - nostalg kipub peale. Tahaks tagasi kaugeid ilusaid aegu! Kas või 90ndaid. Tahaks visata minema mured ja pahad mõtted. Tahaks ilusat elu. Tahaks veel paljutki, mida ei saa raha eest.
Üks ilus laul, mis sest, et juba 13 aastat vana. Head asjad lähevadki vananedes aina paremaks. Näiteks vein.

M nagu mees

TV3 on võtnud näidata M- klubi. Kas see on esimene või teine hooaeg, täpselt ei tea.
Igal juhul väidan, et Toomas Kall on Eesti üks paremaid humoriste.
Lavastaja Roman Baskin is very good too.

Tüübid on kõik jube head, näitlejad samuti.
Igal on oma stereotüüp mängida, kusjuures on igaüks nii eksimatult isikupärane. Ainult need m-tähega sõnad/nimed võivad natuke sassi minna.

Markii on minu arvates Rüütli parim roll läbi aegade - selline rumalavõitu, aga agar. Vaimne liider ta küll pole, keegi teda tõsiselt ei võta.
Milordi vaatan kogu aeg mõttega "vaene Krjukov", kurb-kurb.
Maahärrale teevad teised kõvasti liiga - ei ole ta ainukesena klubi juhatuses ega pole tal ka visiitkaarti, aga ta ei võta seda väga isiklikult ja valuliselt. Matvere on veel puhta poisike.
Monsenjöör aga seevastu tõeline alfaisane, kes oskab isegi naise väärtust adekvaatselt hinnata, olgu muuga, kuidas on. Oskab ka flirtida. Ilus mehine tüüp, Kark oma parimas vormis.
Rekkor on nagunii mu lemmikmees. Ja need tema jutustused oma elujuhtumustest...
Lutsepale sobib suurepäraselt see rohuteadlas-luuletaja naiiv-idealistlik imago, nagu Rohumaale geeniuse roll, kes jagab isegi arvuteid ja trende.

Imelik on mõelda, et M-klubist on juba üle kümne aasta möödas. Isegi mobiiltelefone polnud siis kasutuses. Kuidas Markii jagas peoga sularaha Liisile, et "mine pane ennast korralikult riidesse!"! Ja Eesti polnud veel Euroopa Liiduski. Euroopa oli muidugi sees igas lauses.

Kokkuvõtteks - M klubi on üks andekamaid ja enesekriitilisemaid sarju meieaegses Eestis. Kusjuures mõjub väga kainestavalt kui näide, kus me alles hiljuti olime ja kuhu me tagasi võime kukkuda.

Rikkalikku peolauda kõigile!

Truudus on

Leidsin noore Joala laulmas. Ilusale laulule vaatamata ajas naerma video - Joala oleks nagu paljasääri:) Aga laul on ilus, sõnad ka.

Toomapäeva mõtted, vol 3

Toomapäev, 21. detsember. Talvine pööripäev - aasta kõige lühem päev ja kõige pikem öö. Kell 14.04 - talve algus.

Olen terve päev oma arust koristanud. Vähemalt kolmel erineval objektil.
Muidugi mõista ei teinud ma keelatud töid, milleks on ketramine, jahvatamine ja puude raiumine. Täiesti lubatud on koristamine ja kraamimine!
Paraku selgus, et minu füüsiline võimekus on oluliselt langenud, seoses sellega loomulikult ka tööjõudlus.
Juba hommikul kohe pärast Dave Bentoni tähelaeva alustasin koristamist suures toas. Võtsin ette kõige keerulisema objekti - põrandalambi, mille ülemine kausikujuline osa oli tolmu ja kärbselaipu täis (no mitte just ääreni).
Keerasin raske metallist korpusega lambi külili üle diivani seljatoe, et siis edasi tegutseda. Aga läks midagi valesti - pirn (spetsiifiline, pliiatsikujuline) läks katki ja üks klaasist osa veel, mis katteks peale käis. Olin südamest õnnetu, kahetsesin, et üldse kärbselaipade osas nii peps olin, aga parata pole midagi. Kuidas edasi ilma lambita elada, ei tea.

Võtsin uue objekti ette - köögis kraanikausi aluse kapi koristamine. Seal oli vaja peadpidi kappi ronida, et ikka põhjalikult puhtaks saaks. Siis selgus, et põlvili olla ei või, istuma kappi ei mahu. No igavene häda! Suurema sodi sain kokku!

Kolmas objekt. Mõtlesin korda teha peeglilaua, kus on ühtlasi ka lauatelefon, mitmed kosmeetikatarbed, korvike võtmete ja variaga, märkmik aadressidega + nimekiri telefoninumbritega jms
Viimane inspireeris mind helistama läbi kõik tuttavad ja sugulased, kellel on lauakas veel olemas. Peab ütlema - üle ühe ei vastatud. See-eest aga olid mõned kõned ca 1 tund pikad.

Nüüd ma olen nii väsinud, aga koristamine alles puhta pooleli. Ega pimedas näegi koristada.
Loodetavasti ei tooda mulle ukse taha Tahma-Toomast!
Ja õue pole ma täna üldse saanud.
Mis nädalapäev täna on??

pilt netist ja kujutab üht varianti etnograafilisest tahmatoomast

Ines ja Valdo - "Eesti muld ja Eesti süda"

Jõulused mõtted, vol 2

Juba mitu viimast aastat olen mõelnud, et ma ei too endale jõuluks tuppa kuuske. Et loon meeleolu kuidagi teisiti. Aga siis pannakse tööl üles nimekiri, kes tahab kuuske, ja ma panen ennast ka kirja. Kuuskede pärast ei tasu põdeda, sest neid ju meie metsades jagub. Plastmasskuusk on nii võlts.
Lapsi, kelle pärast peaks kuuse uhkelt ära ehtima, enam/veel pole, seepärast panen ainult elektriküünlad. Ei paneks neidki, aga päris ilma oleks ka imelik.
Nii tekibki meeleolu.
Surnuaial käin juba varakult ära. Mitte just valges, aga hämaras. Kuna tänapäeva kalmuküünlad põlevad kas või mitu ööpäeva, siis pole vahet. Surnuaed, eriti lumega, on lummav. Kirikusse iga kord ei lähegi, sest meie kirik on kohutavalt külm ja ... räämas.
Jõulutoidud valmistab vennanaine.
Igal aastal on midagi uutmoodi. Eelmisel aastal sai valmis kamin ja me istusime selle ees.
Kui kõht on kurguni täis, siis koristame laua ära ja hakkame kinke jagama. Lõputult saab nalja sellega, et vähemalt 20 aastat pole keegi ühtki uut salmi omandanud.
"Kus on pliiats/ kus on käärid/ varsti tulevad ju näärid" on kõikide repertuaaris, aga võidab see, kes saab selle esimesena öeldud. Korrata ei lubata! Võib ka tantsida ja laulda, kui oskad.
Edasi tulevad lauamängud. Eesti mäng ja Alias. Nagu aamen kirikus. Aastatega on mõned küsimused ja vastused pähe kulunud, aga ikkagi on ärev, sest kesse kaotada tahab.
Selleks õhtuks on kõik oma elu nii sättinud, et oleme koos. Vana-aasta õhtul on noored kes kus.
Mulgi puudub selle osas plaan. Vahel ei taha üldse kodust ära minna - siingi tore teleka seltsis, ei pea seltskondlik olema ega pulti kellegagi jagama. Kurb ma pole, ainult veidi nostalgiline.
Aasta läheb igavikku, tagasi enam midagi ei saa. On, nagu on.
Aeg liigub vääramatult.

Mõtlemise aeg, vol 1

Eile oli viimane tööpäev sel aastal.

- Vahel ma blokeerin need mõtted, mis mind otseselt ja eluliselt ei puuduta. Näiteks koondamine. Aga eile-üleeile äkki adusin, mis TUNNE võib olla saada koondamisteade...,"et seoses ettevõtte üleviimisega N. riiki, ei vaja me enam teie tööalaseid oskusi". Lühidalt - ma mõtlesin Kohila Paberivabrikule ja selle 200 töölisele, kellel uuest aastast enam töökohta pole.
Ma ei jaga väga hästi majandust ega ka kapitalismi. Millal ja miks müüdi Kohila Paberivabrik Hollandi omanikule?
Need meie väikelinnad on kõik kas olnud või on analoogilises olukorras. Hiljuti oli juttu Kehra Paberivabrikust. Kas me siis enam paberit ei vajagi? Miks me peame paberit ostma riigist, kus pole puidki (Holland)?
Hiljuti pandi kinni Wendre ettevõte Võhmas. (Kunagi ammu suleti Võhma Lihakombinaat, see lõi linnakesel täielikult jalad alt, siiani pole toibunud). Kokku tõmmatakse kõvasti puidutööstust. Imavere, mis oli alles hiljuti väike majandusime, on tootmist n korda vähendanud.
Postimehest lugesin, et Mulgimaal vähendatakse gümnaasiumide arvu 8lt 2le. Ja õige ka! Milleks neid koolegi vaja on!??
Rasked ajad, mõistate?!

- Täna öösel sadas maha kolmas lumi. Kas see kattis nüüd kinni kogu selle salaliku ja eluohtliku libeduse? Või on libedus üksnes varjatud ja varitseb salakavalalt ebakindlaid endiselt? Kui nüüd 3-4 päeva jooksul jälle suurt sula ei tule, võib loota valgeid jõule. Isegi (või eriti?) ilmale ei saa kunagi kindel olla.
Millelegi ei saa.
***
Mõtlen mööduvale aastale, mõtlen endale ja teistele. Mõtlen nendele, kelle elu on palju keerulisem kui minul. Mõtlen oma lähedastele. Mõtlen iseendale. Mõtlen sulle...
On mõtlemise aeg.

Kooli jõulukontserdil lauldi üht mu vana lemmiklaulu ( ei ole jõululaul).

Jube libe!

Minu lapsepõlve esimene mälestus on kuidagimoodi seotud kohutava libedusega. See oli Abjas. Vanemad tulid meile lasteaeda järele kahekesi. Midagi erilist nagu polnudki, aga meeles on, et jube libe oli. Tuli käia tee serval, käega majade seintele toetudes.
Meie, lapsed, tahtsime meelega kukkuda! Isa-ema hoidsid teineteisel käest kinni.

Vat täna on sama libe.
Tööle tuli teade, et üks kolleeg oli rängalt kukkunud oma kodutrepil. Viidi kiirabisse, nõeluti põlve. Täpsemalt ei tea veel. Aga temast sõltub kõikide meie jõulupidude muusikaline osa.
Muide, see on kolmas põlvega seotud õnnetusjuhtum meie kollektiivis lühikese ajaga.
Hoiatati kõiki koperdajaid. Kel võimalus, kutsus mehe autoga järele.
Mina tulin koju üle heinamaa äärmiselt ettevaatlikult. Õnnestus tervena pääseda.

Libedaga seoses on mul veel üks mälestus. Ma ei teadnud, kuidas on vene keeles "libe"(nüüd tean!), ja tõlkisin "libe tee" - "lipitšeskaja darooga".

Hoiatus: ärge sattuge libedale teele!!

Nõuandeid ja pilt siit.

Kolmas advent

Hakka või uskuma

Uurisin Tiia blogikalendrist astroloogiale pühendet sissekannet.
Siis vaatasin huvi pärast, mida see habemik Mang ennustas selleks, õige pea lõppevaks aastaks. Otsisin üles ka oma vastava postituse.

Kaladel* läheb kõik hästi. Nii ongi kirjutatud: "Uus aasta tuleb parem. Rohkem vabadust, liikumist, uusi tutvusi ja üldse sisukam." (10x kuulsam??)
Aina ilusamaks läheb: "Tänu kaasasündinud heale intuitsioonile teeb ta (Kala) õigeid valikuid ja jätab maha kõik, mis tundub segavana. "
"Aprillis toimub Kaladel tundeseisundi muutus, mis on tingitud uuenenud olukorrast. Ta võib nüüd vabamalt hingata." (Ahhaa, see on riigikirjand!!)
Natuke halvasti läheb aasta lõpu poole- pinged tööl ja terviseprobleemid, aga küll ta need üle elab. Kalad on ju optimistlikud ja paindlikud.

Kui kõike muud võibki nn universaalseks nimetada, siis jalahäda mul oli, op oli, lihaspinged ja uneprobleemid on.
Hakka või horoskoope uskuma!!!
* Mina olen kalake vees.

Vaatame, mida maag Mang ütles maailmas toimuvate arengute kohta.

7. veebruaril algav rotiaasta ei tõota midagi head. Juba rott ise on selline kahtlane loom - armastab hämarust ja tegutseb pimedas. Ta on kõigesööja ja väga viljakas. Peale kõige muu loetakse teda intelligentseks ja nutikaks loomaks. Rott elab üle mis tahes katastroofi, sest ta on kohanemisvõimeline ja ühtlasi ettevaatlik. Ta mõtleb alati varude soetamisele ja tegeleb sellega.

Igor Mang ja Pauksonid ennustavad väga rasket aastat ja võib-olla tõesti rotid ainult selle üle elavadki. Igor Mang ütleb, et "rotiaastal hakkavad struktuurid lagunema, tulevad majanduslikud kollapsid, valitsuste vahetused, stiihilised rahvarahutused, terroriaktid, tööstusavariid, sõjakollete laienemine, pöördelised, dramaatilised sündmused paljudes riikides, paanika, kaos."
Samas käib kusagil šõu, karneval, lõbu ja fun, pöörane ööelu.
2008. aasta peaküsimuseks saab inimkonna vaimne tervis!

Lase minna, 2008!
2009. tuleb nagunii!!! Pühvel siis seekord!

Kõikidele tiivalistele

Igavene armastus

Kinnistamine: üks õppimise/õpetamise põhitõde on, et asju tuleb korrata, kuni nad kinnistuvad.

Suhteline

Päevad on nii lühikesed, et kell 6 tundub - on juba õhtu hilja.
Kui hommikul oled kuupäeva endale selgeks teinud, siis õhtul seda enam ei mäleta.
Ööd justkui polekski - vaevalt oled voodisse jõudnud, kui heliseb äratuskell - kell on 6.
Pimedas lähed ja pimedas tuled, ehkki -õnneks - lumi valgustab natuke teed. Polaaröö?
Nädal on nii lühike, et esmaspäevale järgneb reede.
Nädalavahetust ei pane üldse tähele.
Aina hullemaks läheb.

Nii vaikseks kõik on jäänud

15 päeva jõuludeni

Ma ei mõtle veel üldse jõulude peale - vähemalt kirglikult mitte. Aga kuna täna on meie mail ilus talveilm, lume ja mõne külmakraadiga, siis võib ju natuke mõelda ka (jõuludele).

Teine mõte täna on, et kõike ma juba oskan(!!?), aga videot oma blogisse panna vist mitte. See ongi nüüd proov. Otsisin üles ühe ilusamatest jõululauludest "Valgete jõulude" kõrval ja teen katse selle siia panna.

See laul on siin.

Kuna katse õnnestus peaaegu esimesel korral, jääb üle ennast kiita - küll ma ikka olen ilus, tark ja hea!!!
Kaunist elu kõigile!
(Ähh, kõike ikka veel ei oska;)

Mitut internetti ma vajan?

Minu käsutuses on nüüd armas väike sülearvuti. Juba ma oskan teda avada, tööle panna ja tema imepehmetel turvalistel klahvidel trükkida. Tütar tõi ka minu tellimisel hiirekese, sellise nunnu, mahub peopessa ära. Hiirega on ikka parem! See( hiir) on siis täiesti minu oma ja lepingu alla ei kuulu!
Tööl on nüüd ka juba igas kohas Wifi, löö läptop lahti kus tahes.

Aga mul kodus pole wifit. Kutsusin tuttava koolipoisi asja uurima, et äkki ikka saab kusagilt midagi. Eelmine ruuter oli küll wifi antenniga, aga see vahetati välja seoses digi-tv lisamisega minu majapidamisse.( Muuseas, täna saab sellest täpselt aasta mööda. Vaatan ma jah iga päev neid sadu kanaleid!!)
Poiss proovis küll wifit igate moodi minu tuppa manada, aga tagajärjetult.
Siis helistasin Elionisse, et äkki saab uue ruuteri soodustusega. "Kampaania ei laiene vanadele klientidele," ütles teenindajanna viisakalt.
Juba ma olin valmis autoga kiiresti Viljandisse sõitma, et osta selline ruuter, kus on wifi antenn ka olemas. 1000 krooni ringis pidi maksma.
"Aga milleks sulle seda wifit koju vaja on?" küsis tütar.
"Kuidas milleks? Aga mul on ju nüüd läpakas!!" olin siiralt imestunud.

Läks aega enne, kui sain aru, et ma ei tööta üheaegselt kahe arvutiga ja erinevates kasutusalades ehk ma ei vaja mitut erinevat internetti.

P.S. Paljon onnea, Suomi!!!
Eelmisel aastal oli esimene asi, mis ma oma digi-tv-ga vaatasin, Soome "pingviinide paraad".

Lisandusi eelmisele postitusele

Lugesin oma eelmise posti alt sõbralikke kommentaare ja siis sain aru, et olen probleemi veidi vildakalt püstitanud. Parandan siinkohal ära.
Mitte seda ei tahtnud ma öelda (kuigi ütlesin vist), et blogimine kulutab minu niigi kasinaid energiavarusid, vaid seda, et mul ei jätku lihtsalt käesoleval ajaperioodil energiat blogimiseks. Vahet märkate? Tegelikult - vahet pole.
***
Kolm nädalat sundpuhkust oli mõnes mõttes kena küll, aga olen paljudes tööasjades nii palju maha jäänud, et muuks aega ja jõudu eriti ei jää.
Arenguvestlused, kui te teate, mis need on. Sõidan vist nendega otsapidi jõuludesse sisse.
Hindeid vaja panna. Jõulunäidendit harjutada. Ellen Niidu sünnipäeva korraldada.
Pimedas lähen ja pimedas tulen.
Õnneks pole mul kodus rinnalapsi, keda toita, ahju, mida kütta, lehma, keda lüpsta.
Blogides on juba kenasti jõuluaeg (advent) kätte jõudnud. Tublimad on uudsete ideedega välja tulnud.
5.b aga ei usugi enam päkapikke!?? Mis ajast alates?

***
Teisest ooperist

On mingid stamplaused ja tüüpilised klišeed, mida kasutatakse enamjaolt keskpärastes ja halbades filmides, kuid oma lihtsalt inimliku mõtte tõttu tulnud ka igapäevasesse kõnepruuki (tõlge inglise keelest).
Näiteks
- Ma olen alati su jaoks olemas.
- Sa oled parim asi, mis minuga juhtunud on. (variatsioonidega)
- Igaüks väärib uut võimalust. (variant "Anna mulle uus võimalus!")
- Ma luban, et annan endast parima.
- Ma armastan sind. - Mina sind kaa. (see kõik nii muuseas)
- Ma ju palusin andeks, mida sa veel tahad!? (Selle pakkus välja Kaamos, aitäh!)
- Mitte keegi meist pole täiuslik!

Neid lauseid on kindlasti veel, aga mul ei tule praegu rohkem pähe. Kui teil tuleb, lisage kommentaariumisse, ma siis täiendan.

pilt ja ilusaid talve- ja jõululuuletusi siit