Tänasel aktusel jutustasid õpetajad oma koolimälestusi. Minul ei tulnud midagi sobilikku meelde, aga oleks võinud rääkida näiteks seda. Minu isa oli õppealajuhataja. Kui ma tunnis lobisesin või naersin, siis kutsuti mind korrale nii: "Ära lobise (või ära naera)! Ise õppealajuhataja tütar!" Vahel saadeti mind tunnist välja isa kabinetti oma käitumisest aru andma.
Olin hinge põhjani solvunud. Ei mäleta, et ma eriti palju oleks korda rikkunud. Võib-olla ainult natuke:)
Kogu koolis õpetamise vältel pole ma arvanud, et õpetaja laps peaks kuidagi eriti pai olema.
Õpetasin 6 aastat ka oma tütart, aga mitte kunagi ei teinud ma talle tunnis märkusi. Kui oli midagi vaja ütelda, ütlesin kodus privaatselt.
Alandus püsib elu lõpuni meeles.
Head õpetajate päeva, blogijad-õpetajad!
Õhtukoolis oli aga nii. Õpetaja veab klassipäevikus järge:
ReplyDelete"Vastama tuleb.... Aleksander!"
"Ära jama, Mari," protesteerib õpilane.
Mari ja Aleksander olid abielupaar.
Ilusat õpetajatepäeva SUlle!
ReplyDeleteKa mina olen oma kooliajal seda lauset:"Ise oled õpetajate laps ja teed ...." kuulnud mitmedki korrad. :)
Minule jääb vist küll surmatunnini meelde ,kuidas ma esimeses klassis laulsin seda laulu:a,b,c sinnivinni sinnivinni ,hapukurk jäi p...e kinni ja siis keegi ära kaebas ja ma pidin direktori juurde minema.Nutsin ikka päris sorinal sest olin ju korralik ja viks laps.Direktor oli aga tore huumorimeelega mees ,kes mind pärast hoopis lohutas.
ReplyDeleteLoodetavasti oli Sul meeldejääv Õpetajate päev, Sjgelle!
ReplyDeleteMinulgi kahjuks meeles taolisi osatusi - ise õpetaja tütar...:)
Aga lõppude-lõpuks on see nende ütlejate probleem. Kas pole?
Õpetejate päev lupsti möödas, niisiis soovin Sulle ja kõigile teistele samas ametis müttajaile vastupidavust ja traatnärvi ka edaspidiseks!
ReplyDeleteLoodan, et oli meeleolukas päev. Mul küll oli - lillede, šokolaadi, kallistuste, komplimentide ja muu sarnasega.
ReplyDeleteTagantjärele palju jõudu ja jaksamist edaspidisekski, külma närvi ja sooja südant!
ReplyDeletekah nime poolest õpetaja...
Oli ilus päev igas mõttes.
ReplyDeleteMind asendas tundides üks abituuriumipoiss. Sai väga hästi hakkama põhikooliga, lapsed olid lausa ülivõrdes vaimustunud.
Mulle meeldib see traditsioon, et abituriendid saadavad sel päeval õpsid koolist välja, korraldavad midagi vahvat, võtavad selleks päevaks üle kogu kooli ja vastutuse. Saavad suurepäraselt hakkama.
Kahju, et koolis nii vähe noori õpetajaid on. Uurimused näitavad, et õpetaja peaks olema 30-40.
See on õige, alandus püsib elu lõpuni meeles. on olnud " au " selles koolis õppida ja mäletan seda siiani. Vaatamata sellele, et see on alandaja probleem, jätab jälje eluks ajaks.
ReplyDeleteÕige, alandus püsib eluaeg meeles, aga kummaline on see, et vahel talutakse alandusena lihtsalt karistust.
ReplyDelete