Merle Karusoo on "kuri tädi". Ma kohe kardaks teda, kui peaks tema all töötama.
Muidugi hindan ma teda kui lavastajat - nii palju, kui näinud olen.
Neid elulugusid alates "Olen 13-aastane" jt
"Halbade aegade tagasitulekut ei ole enam karta, halvad ajad on käes," loen Merle Karusoo antud intervjuust. (PM Arter, 21. märts 2009)
Ja veidi allpool: "Majanduse varinguga tekkinud august me ronime välja - ja kukume tagasi. Ehk ronime veel kolmandatki korda, aga siis on ka kõik. Siis oleme rahvusena lõpetanud."
Mulle ei meeldi, kui mind ehmatatakse ja ähvardatakse. Ei meeldi ka, kui süütundeid tekitatakse ja parastatakse - seda tahtsite, jah, laenasite ennast lõhki, müüsite ennast, nüüd vahite lõhkise küna ees. Paras-paras! Me ju ütlesime teile kohe!!! Kes MEIE?
Vat selline on kõnesoleva intervjuu toon!
Ei midagi positiivset praegu ega tulevikus!
(vähe sellest, et mingi Rapla mees maailmalõppu ennustab juba 3 aasta pärast)
Lugesin Mari Tarandi mälestusteraamatut Juhan Viidingust. Seda ei saanud kiiresti neelata, sest liiga valus oli vahetevahel. Ei pea näägutama, näpuga vibutama, süüdlast otsima.
Me oleme "ühe väikse rahva liikmed", kirjutas Mari Tarand, ja "sellel imelikul rahval on tugev luulevajadus."
Kustotsast me kultuuritud oleme või siis totaalses kultuurikriisis? Või kui ongi kriis, siis ära võta lootust!!
Kui haritlased kunagi kirjutasid oma "40. kirja", siis defineerisid nad oma mures end kui rahva osa. Karusoo oma intervjuus võib ju rääkida õigetest asjadest, ent ta asetab end rahvast niipalju kõrgemale, et tõe asemel jõuab alla ainult süljepritsmetest vihm.
ReplyDeleteVäheusutav, et sellist juttu nägu ülespoole kuulama jäädakse.
Ma ei usu seda kultuurikriisi juttu. See, et massimeedia haibib kultuuritust ajulagedate telesaadetega, ei muuda kultuuri olematuks. Teatrid on endiselt inimesi täis ja pileteid pole saada. Lihtsalt sellest ei räägita, sest see ei "müü". Ei midagi uut.
ReplyDeleteKa midn ajavad need näpuganäitajad "a me ju ütlesime" pahuraks. Tagantjäreletarkus olevat maailma ainuke täppisteadus.