Pätsasin ühe Ave Alavainu luuletuse.
***
2009
Hullud ajad on möödas,
hullemad ajad on ees.
Aga täna me majja
tuli üks võõras mees.
Mees kandis murekuube,
kurbusekübarat,
ei olnud pätt ega varas,
kuid ei olnud ka saks.
Hüüdis:"Kõik läheb mööda!
Ükskord möödub ka see!"
Jättis toolile kuue.
Siis läks oma teed.
***
Tulin mööda teed, päike paistis näkku. Hästi hele päike. Külma oli - 20 kraadi.
Toas ei näinud muud kui sedasama heledat päikest. Panin silmad kinni - ikka nägin. Ehmatasin, et äkki jääbki nii.
10+
ReplyDeleteleidsin Tartust "Gildi antiigist" Muia Veetamme luulekogu
ReplyDelete1 krooni eest
kaanteta
ja mis ma sealt seest leidsin....
Kuid sina, mu üliüllas sõbranna,
küll iialgi vaka all küünalt ei kanna.
vaid kõrgel pea kohal ülal.
Sa oled nii helde, et isegi seda,
Su valguseraasu ja tulukest
mida,
Sa ise said kunagi lusikaga,
nüüd kulbi ja kapaga välja jagad
nii omas kodus
kui külas.
Küsin arglikult, end kindlalt - kas ma tohin selle südantsoojendava ja lugema kutsuva blogi oma blogisse lemmikute alla lisada?
ReplyDeleteIlusat,
Liana.
ent kindlalt* :)
ReplyDeleteLiana!
ReplyDeleteOi, miks üldse peaks küsima. Palun väga! Mul on suur au.
Joanamari!
Näide, et välimine ja sisemine on tihtipeale vastuolus.
Kõige ilusamat sõbrapäeva!!
Liana, olen Sind kohanud Metsapiiga juures!?
ReplyDeleteSjgelle, oled küll:) Aga aitäh loa eest:)
ReplyDelete