Paljudele blogijatele meeldib teada saada ja välja uurida, miks nad nii populaarsed on. Mulle aga meeldib oma blogisse pilte panna. Endal mul ei ole veel digikat ega skännerit, seepärast pean muid variante kasutama.
Sain selgeks, et Internetti teiste poolt ülespandud pilte pole ilus oma blogisse riputada. See on nagu vargus või autoriõiguste rikkumine, lisaks võib tulla muidki pahandusi...
Aga pildid meeldivad mulle ikkagi väga.
Nüüd panen üles pilte oma perealbumist.
Üks hea pilt on nagu sada sõna. Või on vastupidi?
Küll Sa ikka julged! Kohe täiega! Ma lapiks kah enda blogi pilta täis, aga no ei ole, ei ole....seda va julgust. Kuigi häbeneda nagu pole kah midagi? No eks ma võtan veel hoogu natuke, siis tuleb äratõuge võimsam:)
ReplyDeleteOotan pilte ehk siis võimsat äratõuget.
ReplyDeleteNagu Toivo ütles - kui sa ikka ei tee oma blogiga raha ja kenasti viitad allikale (mis otsesõnu ei keela piltide kasutamist), ei tohiks kellelgi midagi öelda olla.
ReplyDeleteErinevalt Ingridist arvan, et viitamine oleks lihtsalt täiesti loomulik. Ehk võib, aga lihtsalt pole ilus.... jätta muljet, justkui oleks sina autor, kui tegelikult pole :) Kuigi eks muidugi - mingil moel mööda nööri ju käima ei pea, paljuski on südametunnistus ainus kriitik :)
Kui nii võtta, siis pole mina ju ühegi oma nö perefoto autor ka. Võib-olla peaks siis lisama, nagu vahel meedias pannakse: foto erakogust?
ReplyDeleteSamas ma mõtlen,et kui pole tegemist just kunstfotoga, siis on suhteliselt ükskõik, kes digikaga selle klõpsu teeb. Eks me kõik ole vahel kasutanud isegi suvalise mööduja abi, kui me tahame, et kõik pildi peale jääks.
Fototehnika on juba nii arenenud, et inimene ei pea tõepoolest muud ise tegema kui selle saatusliku klõpsu.
Elsa, mul oli see lingile viitamine kommentaaris sees, aga ma kustutasin selle.
ReplyDelete