Saturday, October 20, 2007

Surma lähedus

Iga päev ei mõtle sellele, et meie maine elu on ajalik, et ükskord saab see otsa. Lugesin ühest blogist noore naise surmast.

Mõned päevad tagasi leidsin Postimehest meie kursusekaaslase surmakuulutuse. Üks meie kolmest poisist. Kurb. Esimene meie kursuselt on läinud.

Mis me temast teame? Et ta tuli Järvakandist. Et ta leidis ühel kolhoosisügisel endale noorukese naise, kellega abiellus. Et tal oli üks laps, poeg. Et ta jäi pärast lõpetamist Tartusse. Et ta töötas vähe oma erialal(oli ajakirjanik). Hiljem töötas hoopis imelikel kohtadel. Oli näiteks ühe intri komandant. Esimestel kokkutulekutel käis kohal. Päris esimesel imestas:"Miks ma küll oma kursuselt naist ei võtnud?"
Hiljem oli temast juttu. Keegi teadis, et oli hakanud kõvasti viina viskama ja naisest läks lahku.
Ongi kõik.
Puhka rahus, Mäido!

6 comments:

  1. Teil ju siis veel igati elujõuline kursus.
    Minu kursuse esimene lahkunu läks juba mitu aastat tagasi. Täis elujõudu, tark, humoorikas mees sureb ajuvähki... see mõjub ikka šokiteraapiana küll.
    Aga paraku pole me keegi igavesed, olenemata vanusest on riskid alati olemas...

    ReplyDelete
  2. Mul esimene kursavend läks aasta tagasi, äkksurm Soomes. Põhikooli klassist on pooled poisid läinud, keskaaegne pinginaaber läks "Estoniaga".... Elu on kohutavalt habras küll...

    ReplyDelete
  3. Oli jah mingi selline sissekanne, kuid see meenutas peaaegu üks-ühele üht varasemat blogi:
    http://vana.tr.ee/ajaveeb_freim.php?open=0&blog=http%3A%2F%2Fwww2.blog.ee%2Fvanamonde
    Seda blogi ma lugesin kaanest kaaneni ja paremini sellel teemal kirjutada on raske.
    Algul ta kommenteerida ei lasknud ja ega ega lõpuks saanudki aru, kas see oli ilukirjanduslik meistriteos või hästi kirjapandud elu.

    ReplyDelete
  4. Ahaa, nüüd lugesin seda joodikupoja lugu. Siin on asi tõsine. Usun, et sellist asja on isegi kirja panna raske...

    ReplyDelete
  5. Jaa, sünnituse ajal ja peale seda on verehüübivus kõrgenenud ja sellest tulenevalt ka noortel naistel insulte, nii korduvaid kui ka fataalseid.

    ReplyDelete
  6. Tiia! Palun vabandust, kui olen üles näidanud uudishimu. Tean, et see kõik teeb väga valu.
    Vanarahvas ütleb, et aeg kõik haavad parandab. See vist on õige.

    ReplyDelete