Vahel helistab mulle Ülo. Kui Ülo, siis Ülo, ainult mul on kaks tuttavat Ülo. Üks on klassivend, teine kaugelt sugulane. Ega nad ei ütle, et "tead, ma olen sugulane-Ülo" või et "siin klassivend-Ülo". Hääled on millegipärast sarnased.
Vahel räägin pool juttu ära, vastan küsimustele, ja kui tuleb aeg tervitada või ise midagi küsida, siis olen hädas. Kas küsin naise ja laste kohta(sugulase käest) või pärin mõne klassikaaslase käekäigu järele(klassivend). *
Kui "Vabariigi kodanikesse" helistab igas saates keegi Ülo, siis ma mõtlen, kumb Ülo:)
Üks kursusekaaslane helistab ka päris tihti ja tema samuti ei ütle, kes ta on. Pean ise teadma. Ta alustab juttu sealt, kust eelmisel korral pooleli jäi. Reedel käskis ta mul klassikaraadiost Tobiase "Joonase lähetamist" kuulata. Ma tahtsin hoopis telekast "Vabariigi kodanikke" vaadata, aga panin kohusetundlikult raadio ka mängima. Igavene segadus... Esimese osa kuulasin ära.
Mõnikord helistab keegi Kristi või Katrin ja pakub midagi, kas Viasat-ühendust või mingit hirmkallist tolmuimejat. Ma ei taha midagi. Kui just, siis koduabilist, aga seda ei paku keegi.
Viimasel ajal helistab mulle "kaaskannataja". Tema käis ka meniski operatsioonil umbes samal ajal kui mina. Ennast ei tutvusta(tegelikult ma tean teda küll!), alustab kohe asjast, et "kuidas sul paranemine läheb ja millal tööle lased kirjutada?". Nüüd just helistas ja ütles, et tema sai veel nädala juurde, et jalg ikka valutab. Või ütles, et valutab.
Need kõned on lauakaga. Mõni kõne läheb nii pikaks, et mul keeb toit põhja või siis ütlen, et keeb...
Mobiiliga nii palju segadusi ei teki, sest seal on ju näha, kes helistab või helistanud on. Pean täna helistama ühele oma vanale kolleegile, kellel on homme sünnipäev ja kes ootab mind külla. Ma ei lähe... Varsti helistan, kui ta ise enne ei helista.
*tegelikult on kirjeldet segadus juhtunud ainult üks kord, tavaliselt räägime klassivennaga mobiilitsi.
Kas teil on ka kodus lauakas veel alles?
minul ka lauatelefon veel alles. harjumusest vist. ja eks lauatelefoniga ole ikka odavam lobiseda.
ReplyDeletemeil helistavad lauatelefonile vanavanemad ja vanemad (nii minu kui ka elukaaslase omad)
ja lisaks minu lapsepõlvesõbrannad, kellega me helistame harva, nii kord kuus ehk, aga siis väga pikalt. tund-poolteist lobiseda pole meie jaoks midagi. enne lepime aja kokku, teeme omale kohvi ja siis istume maha ja lobiseme. :D
Eks lauaka eelis ongi see, et kõned on odavamad, eriti sõbrakõned. Ma pole küll väga kursis, aga alates 3. või 5. minutist on tasuta. Lobise või pool päeva.
ReplyDeleteTeine põhjus on see, et ilma lauakata ei saa mul olla Elioni kodupaketti - internet, digi ja lauakas üheskoos!
Samuti harjumuse tõttu lauatelefoni omanik, vanemate sugulastega sidepidamiseks.
ReplyDeleteAga nemadki hakkavad pisitasa "mobiilistuma" (mobiliseeruma? :))
Hulk aastaid juba lauakavaba. Vanemad kah mobiilistatud, nett on Elisalt, digi-TV-d veel pole ja kui vähegi saan, võtan mujalt. Elionist käin kaarega mööda, nad suutsid mu omal ajal täiega välja vihastada.
ReplyDeleteMina likvideerisin lauatelefoni ära -
ReplyDeleteIgatahes pärast seda sai poeg Internetis surfata küll, ainult keegi ei saanud meile enam helistada ja tülitada. Mobiili puhul saab ju vaadata, kes helistab, kas ahistaja või normaalne tegelane.
:-)
Minul on selline lauatelefon, mis ei helise. Algusest peale pole helisenud. Olen väga rahul: 1)Numbrit võin igale poole jagada, kus küsitakse (lisaks e-mail ju nagunii) 2)Ükski kaubapakkuja mind kätte ei saa. 3)igasugused vajalikud kõned saan ära teha, sealhulgas välismaale.4)vajalikud kontaktid saavad mind mobla pealt kätte... ja siis saab vajadusel sujuvalt lauatelefonile üle minna
ReplyDeleteMa ei tea, võib olla on mõni vajalik kõne mu hääletu aparaadi tõttu ära ka jäänud. Aga kui ma ei tea, siis vahet ju ei ole.
Igatahes telefoni vahetada ei kavatse. Ja ära jätta esialgu ka mitte.