Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Tuesday, November 18, 2008
Eesti elu kõverpeeglis
Seoses liikumisvabaduse mõningase piiranguga ja aja lahedamalt käes olemisega olen vaadanud rohkem telekat kui muidu (muidu ma vaatan alla keskmise, vist!).
Isegi Võsa-Petsi ja Tuuli Roosma saladusi olen vaadanud. Ja venelane + eestlane. Ja erisaadet jpms
Niimoodi valiku ja kriitikata saateid vahtides kaob piir žanrite vahel ära ja ei saa enam arugi, mis on naljakas ja mis tõsieluliselt traagilis-koomiline. Või kas üldse ongi vaja vahet teha?? Üks elu ja pull puha;)
Võsa-Pets on omas elemendis tõeliselt fenomenaalne. Kust ta need sitaloopijad ja muidu hullud üles leiab? Või on neid nii palju? Oli temalgi viimases saates lõik, mis lõikas kui nuga - tühjaks jäänud ääremaa, elu kadumine maalt (kohanimi ei meenu praegu). Nutmaajavalt kurb oli ühe vene poisi lugu, kes elas juba kaks aastat sõbra kaubikus. Võib-olla leiab temagi nüüd heatahtlikke, kes abikäe ulatavad, nagu sai abi see vana naine Võnnust, kes kassidega eluaset jagas.
Olgu, et Petsil endal on pikk isiklik paturegister, on ta rahva seas popp ja teeb tublit ühiskonna sanitaritööd.
"Saladuste" kohta olen lugenud kriitikat( võib-olla vale!?), et Tuulikene pätsab ideid ja laseb Kerttu Rakkel need sketšideks kirjutada. Las pätsab, see mind ei häiri. Saade on ilusti tasakaalus - kui üks on kurb lugu, siis teine...veidi lõbusam. Näiteks poisist, kes pani end hommikul tipp-topp riidesse, et läheb tööle, ise aga oli teadmata kus. Selline sileda näoga poiss oli, natuke Tiit Suka nägu.
"Venelast ja eestlast" ma üldse enne ei vaadanud- pidasin seda punnitatult "naljakaks", kus nalja pole. Ei tea, palju seda vaatavad need, kellele mõeldud - potentsiaalsed integreerujad?! Soliidses eas näitleja Guido Kangur on leidnud rakendust pooltopakate vanameeste osade mängimises pluss inglireklaam. Rääkimata Henrik Normannist. Minu jaoks lööb igas tema žestis välja Maie Põld, kes mulle tegelikult meeldib koos oma Valduriga.
Nii ma lõbustan end Eesti elu kõverpeeglit jälgides. Tegelik elu jääb mul suures osas nägemata, sest ma puutun kokku ainult segmendiga sellest.
pildil Võsa Pets netist
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment