No tee või tina, mina küll ei mäleta oma lapsepõlvest ja veidi hilisemast ajast mingit advendiaega, vähe sellest - jõulugi peeti täitsa salaja teki all. Millal need sussid-sokid, päkapikujutud ja avalikud küünla süütamise tseremooniad meie maile tulid? Ilmselt vabaduse saabumisega.Esimene advent - süüta üks küünal. Mina süütasin viis, aga üks on suur ja selle ma kustutan varsti ära (et seda säästa pikemaks ajaks), sest sel aastal on mul varutud ainult väikseid teeküünlaid. Neid põletangi igal õhtul.
Lugesin kusagilt, võib-olla Algarvu kommentaariumist energia teemadel, et blogimine on ka üks energiaõgard. Ja muide, ma usun seda. Pole nii, et kirjutad kümne minutiga ühe mõttearenduse ja unustad. Sa jääd sellesse kinni terveks päevaks (mina vähemalt küll). Mingi kiiks.
Energiaga on mul alati kitsas käes. Räägitagu mulle, kust seda saadakse - kallistades, seksides, muusikat kuulates, mediteerides, lilli imetledes- ikka on vähe ja juurde ei tule. Isegi varastada ei oska.
Seepärast ma hoian seda (energiat) kokku ja vaatan veidi aega pealt. Püüan vähemalt.
Ilusat advendiaja algust!
pildil loevad hingeluulet minu inimesed
Head energia kogumist!
ReplyDeleteKummastav kuidas eri inimestel samad emotsioonid ühel ajal domineerivad. Me oleme nagu ühte mõtet mõtlev sipelgapesa. Mõnikord.
Ma olen siis täna kuskilt energiat juurde ampsanud, selline väge täis tunne on:) Peaks energiaväheseid ravikallidega tervitama:)
ReplyDeleteEnergiaid on erinevaid. Väekatele on sünniga ilmselt palju kaasa antud. Gunnar Aarma uskus, et ka hinetõmmete arv on kaasa antud.Mina saan väge siis, kui loen kellegi tekste, kus on vägi sees.
ReplyDeleteIlusat advendiaega!
Blogimine võtab energiat, aga teistpidi jälle annab ka . Mul oli just täna samasugune tunne, et pean vahet ja hoian energiat kokku, aga eneselegi üllatuseks treisin juba järgmist postitust.
ReplyDeletesiitpoolt ka tugevad - tugevad-soojad-soojad energiakallistused.
ReplyDeletesaada palun oma meiliaadress toompeale@gmail.com ja Sa oled tõepoolest väga oodatud!