Ma tean täpselt, et ka sel aastal oli kalendrisuvi, aga mul on raske seda meenutada.
Juba jaanipäeva paiku (jaanipäeval nagunii) sadas. Siis tuli jahe juuli. Üks nädal siiski oli soe!?
Suured lootused olid pandud augustile - suvi ju peab ükskord tulema!
9-päevasel reisil oli täpselt üks kaunis suvepäev, ülejäänutel sadas poole või terve päeva kaupa.
Ühte päeva mäletan veel - 17. august, selle suve soojarekord, tegelikult lämbe ja lõppes äikesega. Siiski-siiski - sel päeval käisin suve ainukese korra meres, sedagi teiste sundimisel, et saaks linnukese kirja.
Nüüd on mul küsimus suurele ringile.
Kas see ongi ülemaailmne kliimasoojenemine?
September on juba sügisekuu.
Oi, ka mulle meeldib kuldne sügis, kui ta ükskord pärale jõuab. Tulgu või vananaistesuvi!
Kedagi pole süüdistada, isegi mitte vanajumalat. Meeleolu on vilets, esmaspäeval algav uus õppeaasta tundub kui must koll. Pelga kohe teist, kuni sa ta ära taltsutad .
Ja isegi blogida pole millestki muust kui ainult halvast ilmast... Täielik tühjus ...või pettumus ... või tüdimus või... igatsus?
Koosolek kestis ligi 5 tundi! Kolme suvise juubelisünnipäeva järeltähistus möödus kiires kõhutäitmises. Kõik põgenesid majast...
Ma olen terve suvi otsinud endale punast vihmavarju, aga pole leidnud.
NB! Üks ilus asi siiski täna on, see on kuupäev - 28.08.2008!
(Tegelikult lahenes üks suur mure minu jaoks positiivselt ja ma saan rahuliku südamega magama minna.)
Sa leiad selle punase vihmavarju, usu mind. Ning siis saad selle all kõndides hulga ilusaid ja ootamatuid komplimente. Ma tean, punased vihmavarjud mõjuvad lihtsalt niimoodi, Ning siis unustad koleda suve ja ootad iga järgmist vihmavalingut, et jälle seda varju avada...
ReplyDeleteOlen punase vihmavarju mõju ise testinud, nii see on!
Ilus lohutus! Tänan südamest. Mulle endale ka tundub, et punane vihmavari ongi see päästerõngas!!
ReplyDeleteMul on punane vihmavari, ammu-ammu.
ReplyDeleteAga muidu toob punane vihmavari mulle alati meelde Betti Alveri ilusa luuletuse helepunasest vihmavarjust.
Siis, kui punane vihmavari on, tuleb kaaslased valida musta vihmavarjuga -- klassikaline punane ja must (jällegi kirjandus kah!) mõjub kõige paremini. :)
Ka mulle meenub alati see Betti Alveri luuletus ("...aga uut, uut ei tahtnud ma enam...")
ReplyDeleteMuide, unistus punasest vihmavarjust on mul igiammune, ja ma tõesti pole sellist leidnud, mis unistusele vastaks. Isegi Hollandist otsisin...
Unistused ei peagi alati täituma?!!:)
Oh seda punast edevust.
ReplyDeletePunaseid suuri vihmavarje saad osta Tallinnast Telegraafi hotellist.:-)
ReplyDeleteMa ostsin sellel suvel ühe vihmavarju, pisikese, et käekotti mahuks. Igati õige investeering arvestades asjaolusid!
ReplyDeleteMinu meelest oli punast ka saada. Mina valisin helerohelise. Kuigi mulle meeldib ka see BA luuletus. Roheline on rahu ja lootuse värv. Minu meeleoluga sobib praegu paremini. Aga käekott ja kingad on mul punased, juhuks kui teravama elamuse tuju tuleb (irw!).
Tegelikult kaitseb vihmavari ainult pead ja pole üldse praktiline ese. Tuulega nad lähevad tagurpidi ja katki. Rahvaüritustel jäävad nad teistele ette, aga vahel on nii hea kellegi vihmavarju alla ennast poetada.
ReplyDeleteMul on olnud palju vihmavarje, aga üleni punast pole. See-eest on mul punaseid pükse(2) ja punaseid jopesid(3). Mulle meeldib punane värv. Punased botikud oleksid ka päris vahvad:)
no loodame siis, et nüüd sajab ikka pikalt jutti, siis läheb vari täie ette ikka
ReplyDelete