Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Thursday, August 21, 2008
Esimene tööpäev
Häbi oleks seda tööpäevaks nimetada, aga... otsustage ise!
- läksin töökohale väikese hilinemisega
- tervitasin südamlikult kolleege, kellest enamikku polnud kevadest saadik näinud
- jutustasin põgusalt oma reisist ja suvest ning kuulasin teisi
- vaatasin üle kõik teated teadetetahvlil (oli 3)
- küsisin ülemuse käest esmaspäeva vabaks
- leppisime mõnede lähemate kolleegidega kokku päeva Vanaõuele minekuks, tegin vastava kõne
- tuvastasin, et võti kapis on olemas (eelmisel aastal polnud!)
- kuulasin külauudiseid (üks tuntud valvejoodik oli ära surnud)
- käisin kolmandal korrusel oma klassis, seal oli nii, nagu viimasest laagrist jäänud
- avaldasin nördimust selle üle, et tuleb üks suur 10. klass
- otsustasin, et esimese päeva kohta aitab küll
(NB! Palun mitte ministrile ära kaevata!)
* * *
Alloleva luuletuse jättis minu kommentaariumisse 1. augustil armas blogisõber Kaamos Rules.
August küpsetab marjad
lapsed valmivad kooliks
kureparved (või karjad)
äralendamisproovis.
August loovutab tähti
Sädemetena alla.
Et meil sügisevihmas
pime ei oleks olla.
Väga ilus ja ajakohane. On inimesele andeid puistatud!
Pildil Juuli ja August siit
Labels:
see suvi
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Nojaa, ega siis peale puhkamist tohigi kohe suure hooga tööellu sukelduda, saab veel šoki. Ikka tasa ja targu, ega töö jänes ole, et eest ära jookseb :P
ReplyDelete1. päev.
ReplyDeletePuhkuselt tulija talutatakse ettevaatlikult ruumi, kus on tööks vajalikud esemed. Ühes nurgas krabistatakse pabereid nii, et need hakkavad meenuma.
2. päev.
Tulija saab istuda paar korda töölaua äärde, kuid teda ei sunnita enamaks. Tulijale näidatakse töökaaslaste pilte. Kui see tundub liiga erutavana, lükatakse edasi.
3. päev.
Juba peaks katsuma töövahendeid. Töökoha taustmüra ja telefonihelinat lastakse lindilt. Diapositiivilt näidatakse ust ja tulija saab harjutada sealt välja käimist.
4. päev.
Psühholoog räägib töötegemise riskidest. Pärast lõunat võib üritada töötamist, kuid kui sõrmed ei pea vastu, lükatakse see kõik edasi.
5. päev.
Alustatakse hetkelise istumisega kipsist tehtud ja loomulikult kujundatud, värvitud ülemusega. Katsutakse telefoni ja teisi esemeid. Psühholoog räägib lisa töötegemise riskidest.
6. päev.
Antakse töökoha sööklas sooja toitu, võib üritada ettevaatlikult iseseisvat tööd.
NB! ÜLEMUSEL JA TÖÖKAASLASTEL TULEB SUHTUDA PUHKUSELT TULIJASSE RAHULIKULT JA MÕISTVALT. KÕIK KARMID VÕTTED ON PAHAD JA JÕHKER TÖÖST RÄÄKIMINE ANDEKSANDMATU.
Selle õpetuse järgi pingutasin ma esimese päevaga lausa üle1
ReplyDeleteOh taevas küll!
Ülemusele lähenesin lausa rinnaga. See-eest jäi paberite krabistamise etapp täiesti vahele!
Töökaaslased meenusid millegipärast üllatavalt kiiresti;) Kartsin hullemat!
Pean homme veel harjutama;))
Ai-ai-ai, eks me pigistame seekord silma kinni ;) Tutvuse poolest...
ReplyDelete