Juust kui toiduaine ei jäta kedagi ükskõikseks. Ma tean oma tutvusringkonnast mitut, kes ei võta piima suu sissegi, aga juustu söövad küll.
Et ennast natuke harida, uurisin netist KÕIKE, mis puutub juustusse.
Juust on vanem kui ajalugu, õigemini ajaloo talletamine. Legendi järgi olevat üks araabia kaupmees juustu leiutanud umbes 8000 aastat tagasi, kui läks kaameliga kõrbesse, toiduks kaasas lambamaost paun piimaga. Kuumuse ja loksutamise tagajärjel eraldus piimast vadak ja tahke kohupiim, mis mõlemad osutusid söödavaks, isegi maitsvaks. Nii tekkis juust...
Juustu saab teha ükskõik missuguse looma piimast. Mina eelistan lehmapiima.
Kui ma ekslikult mõtlesin, et Holland on juustu tootmise alal juhtival kohal maailmas, siis selgus, et hoopis Šveits. Kõige rohkem juustusorte toodetakse aga Prantsusmaal ja Itaalias (üle 350).
See juust, mida Eestis toodetakse Hollandi juustu nime all, on jama. (Parema puudumisel muidugi kõlbab kah)
AGA Holland on maailma suurim juustueksportija - hollandlased pigem müüksid seda, kui raatsiksid süüa( ütlevad õelad inimesed).
Alkmaar on selle linna nimi, kus korraldatakse juba mitmeid sajandeid juustuoksjone (müüke ekspordiks).
Vat sellel kuulsal juustuturul ja - etendusel( toimub igal reedel kevadest sügiseni) me olimegi. Sõitsime juba varakult kohale, et saaksime enne vaatemängu oma juustuostud ära teha.
Võimatu on sõnades kirjeldada turgu, kus müüakse ainult juustu ja kus tohutu valik võtab mõistuse peast. Maitsesime igasuguseid, millest paljud olid kindlasti kitse- või lambapiimast tehtud.
Mina kui äärmiselt konservatiivse (juustu)maitsega inimene valisin lõpuks ikkagi juustu, mille juures oli silt "normal". Ostad palju ostad juustu kokku, kodus selgub ikka, et vähe.
See väike ajalooline linnake Alkmaar oli väga armas. Seal ma elaksin ja toituksin juustust.
Juust on ju ka õlle ja veini kõrvale hea, paljalt ka pistaksin, kuigi juust on väga rammus ja võib seeläbi tekitada probleeme kehakaalu ja kolesterooliga, nagu me kõik teame.
Ja minul ajasid suu vett jooksma...
ReplyDeleteLäksin poole jutupealt ja lõikasin omale köögist saaremaa kadakajuustust tüki ja näksisin selle ennem jutu lõppu ära ...
no hollandlased s88vad juustu ikka ise ka hommikust ohtuni! ega seda igal maal ei nae, et terve 18 miljonit meisterdab endale igaks lounaks juustuvoilevad t88le kaasa (sooja toitu ei s88da, ikka juust ja leib, vahel isegi tomatiga!). need alkmaari moorid voivad seal juuste meisterdada nii mis paugub, ikka syyakse koik ara (voi tassitakse 2ra koju, nagu sina) :)
ReplyDeleteKas Hollandis hallitusjuustu ka tehakse? See on vist üks väheseid sööke, mida ma umbusaldan, ei ole julgenud eriti proovidagi. Kui kord ühe tuttava prantslasega rääkides virisesin, et hallitusjuust on lihtsalt pahaks läinud asi, siis oskas ta Eesti toite pisut mekkinuna kohe mind noomida, et mis need hapukapsad ja vürtsikilugi muud on kui teatud roiskumisastmeni lastud söök. Ühise keele leidsime jälle rootslaste surströmmingut kirudes.
ReplyDeleteKäisin Walesis ka juustutootmist vaatamas ja mekkimas. Cheddaris, kus muu hulgas ka hallitusjuustu tehakse. Pole veel oma "Rohelise maa..." kirjutamisjärjega selleni jõudnud.
ReplyDeleteKas etendused on kah...juustust?:)
ReplyDeleteJuust on tõesti maitsev ja harvad on need hommikud, kui ma ühtegi liistakat ära ei söö. Kolesterooliga või mitte, aga juustusai ja hommikukohv maksab ka miskit, eks ole:)
See etendus oli selline stiliseeritud vaatemäng juustude võidu tassimisest spetsiaalse kanderaamiga kaalukotta ja seal kerade mahamüümine. Toimetajad olid rahvariietes ja sinna juurde käisid igasugused protseduurid ja hollandikeelne jutt, millest me muidugi mõhkugi ei taibanud. Samas sadas paduvihma, aga keegi ei hoolinud. Tore oli!
ReplyDelete