Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Saturday, June 21, 2008
Selle suve esimene päev
Ega ma teagi täpselt, miks suve ametlik algus (pööripäev) ja jaanipäev ei lange kokku.
Seekord tuli suvi vaikselt öösel, hommikul oli ta olemas koos ametliku puhkuse algusega ja pingelangusega.
Esialgu tundub, et aega on nii palju, on, mida lennata lasta ja raisata.
Mingid plaanid ju on, aga oma loomult pole ma eriline planeerija ja veel vähem neist kinnipidaja. Tähtajad, mis mind distsiplineerivad, on alati kusagilt mujalt ette antud.
Ah, läheb, kuidas läheb! löön käega.
* Selle aasta Kappide muusikapäevad on minust suures osas mööda läinud. Need paarkümmend erinevat kontserti. Ostsin küll passi, eks mul ole ka veel võimalusi...täna ja homme.
Avakontsert gümnaasiumi spordisaalis - Pärnu Linnaorkester, segakoor Noorus ja kammerkoor Cantus + solistid - andis küll vägeva elamuse. Eriti Beethoveni Viiulikontsert noore prantslanna esitamisel.
Eile hilisõhtul oli vene õigeusu kirikus Poola Wroclawi sünagoogi koor, kes esitas juudi muusikat.
Üllatas, kui meloodiline ja särtsakas see oli. Dirigent lõbustas rahvast misterbiinilike pisinaljadega. Näiteks lõi koori laulma ja ise läks publiku sekka istuma või "segas" solisti sellega, et pistis oma nina tema noodiraamatusse.
Rahvas hullus ja ei tahtnud koori minema lasta. Jõudsin koju alles südaööl.
Täna on festivali ekstreemseim kontsert Hüpassaare rabasaarel. See algab kell 3 öösel ja lõpeb päikesetõusuga. Iga kord on need väga erinevad. Vahel ei näegi päikest, on pilves. Vahel on kogu aeg vihma tibutanud. Aga igavesti jäävad emotsionaalsesse mällu ka päikesetõusud rabas, kus ei puudu mitte midagi absoluutsest täiuslikkusest.
Seekord esineb rabas Arsi kellade ansambel( Aivar Mäe), juttu räägib Andrei Turovski. Päikese tõusu ajal mängib traditsiooniliselt soo-orkester.
* Kui muusikapäevad läbi saavad, siis algab väikelinna unine suvi. Kui on juhtumisi päikest ja sooja, saab kohalikul biitšil päevitada ja ka järves ujuda, kui ...väga nõudlik ei olda.
* Augusti alguses on reis Hollandisse.
Kuhugi peab mahtuma veel kursuse kokkutulek, mõned lubatud külaskäigud ja suveks hoitud raamatud. Arvutit vist peaks piirama!?
Alati on oodatud ekspromtüritused ja meeldivad üllatused.
Kuidas see laul käibki, et "suvel pole kahju ei kunagi ei millestki, kõike jagab kuhjaga..."?
Nii jah! Kauneid suvepäevi! Võtkem viimast!
Lisatud 23. juunil
Juba on teada, et probleeme hakkab tekitama suviste sündmuste paigutamine ajajoonele, logistika. Näiteks kutsuti mind äsja 2. augustiks kuldpulma (väga auväärsed sugulased), aga 3. augustil algab Hollandisse sõit. Mida teha?
Selliseid kokkulangemisi võib veelgi tulla.
Pildil öine väikelinn Tiiu kogust
(Eelmise aasta muusikapäevadest saab lugeda, kui valida siit alt silt 'muusika')
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tahtsin algul kirjutada, et aja lendamist vaadata ei ole mumeelest aja raiskamine, vaid täie eest kasutamine. Siis lugesin sinu suvist programmi ja suu hakkas kangesti "O" hääliku järgi vormuma.
ReplyDeleteAga kuhu jääb kodumaa kaunite paikadega tutvumine?
ReplyDeleteMa arvan, et suvesse mahub veel palju- nii kodumaa kauneid paiku kui sünni- jm päevi.
ReplyDeleteEks ma augusti lõpus ütlen, kuidas suvi möödus.
Täpselt minu mõte, elame-näeme, võtame mõnuga ega kohusta ennast millekski. Kõik, mis tuleb, on hea, mis olemata jääb, seda polnudki vaja.
ReplyDelete..jah, kuhu jäi plaan mulle külla tulla?
ReplyDeletePlaanid on kõik avatud, st muutuvad, täienevad, nimekirjad pikenevad pidevalt.
ReplyDeleteTulen siis, kui Kadi lapsega vanaema juures on ja laps juba nats suurem on. Ega ma tulemata jää!
Annan teada, kui Kadi saabub.
ReplyDelete:-)