Veel veidraid eluseiku, 2

Tiia algatatud meemi jätk

Noorelt õpitud

Langevarjukursused

Kui ma käisin keskkooli viimases klassis, siis korraldati kultuurimajas langevarjukursused. Läksime ka pundiga. Algul oli teooria õppimine, langevarju pakkimine ja muu värk. Siiani on meeles üks sõna"splint".
Kui teooria eksam sooritatud, oli ette nähtud üks hüpe. Aga meditsiinilisi vastunäidustusi ei tohtinud olla. Praegu ma ei kujuta ette, et mul niisugune uid võis peas olla. Ma kardan ju kõrgust ja üldse igasuguseid asju, mis on seotud riskiga.
Hüppele mind ei lastud, sest mul oli kõrge vererõhk. See võis ka hirmust olla, aga mine tea - tegelikult on mul sellest ajast VR kõrge.

Meditsiiniõpingud

Ülikoolis õpetati peale sügavalt humanitaarse eriala ka meditsiini ja väljastati meditsiiniõe paberid (sõjaajal rindel, rahuajal varus). Seda distsipliini ei saanud keegi kergelt võtta, sest see oli sõjalise kateedri pädevuses. Teoreetiliste õpingutega kaasnesid ka praktikumid, näiteks valved haiglas. Mina näiteks olin intensiivravi palatis ja tegin seal õetööd. Õnneks ei kästud veeniverd võtta või tilka panna. Vererõhku ja temperatuuri mõõtsime küll. Ja süstima pidime ka ... tuharasse. Vahel läks nõel kõveraks, haiged olid kannatlikud - neile ei öeldudki, et me pole tegelikult arstiteaduskonna tudengid.
Meditsiiniõpingutest on mul elus palju abi olnud. Aga häda kah, sest kipun endale ise diagnoose panema (eriti raskete haiguste omi).

Õppimisega seotud

Olen keskkoolis omandanud traktorist-lüpsja-karjatalitaja eriala teoreetilise baasi koos sinna juurde kuuluva praktikaga (kutsetunnistus). Olen traktoriga kartulivagusid lahti ajanud ja lehmi masinaga lüpsnud. Lapsena olen karjas käinud. Üldiselt on need oskused korstnasse lennanud.


Oma veidratest eluseikadest ja kummalistest juhtumitest võiks kirjutada ka
Kaamos
Algarv
Hundiulg