Mõned õpilased üllatavad mind oma mõttemaailma küpsusega, eriti kui on tegemist meie mõistes lapsega (no kes see 9. klass õpilane siis on!).
Allpool toon katkendeid ühe poisi (16) kirjandist alusteksti peale, mis käsitles ÕNNE ja RAHA seoseid. On see nüüd varaküps või mis?
-------------
* Sõna "õnn" on raske defineerida. Igal inimesel on õnnest ja õnnelikust elust oma unikaalne arusaam, nagu öeldakse: nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Siiski, kui natuke üldistada, leiab mingid kriteeriumid, mis suurema osa inimeste arust käivad õnnega kokku.
Kõige üldisemad kategooriad, mis õnne alla kuuluvad, on pere, raha, armastus, tervis, sõbrad ja karjäär.
Kuigi tegemist on kulunud väljendiga, vastab lause "igaüks on oma õnne sepp" suures osas tõele. Kõiki eelnimetatud asju on teoreetiliselt võimalik igaühel saavutada, kuigi need võivad võtta palju aega ja vajalik oleks ka olemasolev nö õnne kapital.
(S*tast saia ei tee ja ka see on paratamatult tõsi.)
-------------
(Siin jätan vahele kirjandi põhiosa, mis käsitleb erinevat tüüpi "õnnelikke inimesi".
Lühidalt refereerin.
Ühed on nn erandlikud inimesed, kes on kogu aeg õnnelikud, üdini positiivsust täis, loomult optimistlikud, aga naiivsed, lühidalt - ullikesed (minu märkus. h)......
Veel rohkem leidub inimesi, kes iial rahul ei ole. Need on täiuslikkuse otsijad, perfektsionistid. Ükskõik kui hästi neil ka ei läheks, pole nad iialgi rahul.)
--------------
* Kuid mis on siiski õnne väärtus? Õnn on ajutine nähtus, ma arvan, et kui kõik õnne komponendid on kogu aeg ühe inimese elus olemas, siis see pole enam õnn.
Kui õnn muutub rutiiniks, siis kaob sel ka väärtus.
-----------------
Mis ma ütlen, mina, vana blogija? Mis sina ütled, lugeja?
- Kirjaviis muutmata, mõtteviis mõjutamata. (Ei hakka mina oma vanainimese-õnne neile ette söötma!)
- Poiss on äärmiselt sümpaatne - andekas, aga laisavõitu. Kust on tulnud selline küpsus?
Muide, ta luuletab ka väga andekalt!
Nüüd tunnen, et pean õnne mõiste ka enesele pisut selgemaks nokkima. Muidugi võtab see rohkem ruumi ja aega kui ühe põgusa kommentaari kirjutamine, aga et mitte küsimusele vastust võlgu jääda, siis: õnn on hetk mil väline ja sisemine harmoonia sobivad kokku nagu rebitud paberi kaks poolt, aga see kestab vaid ühe kasina hetke. Olgu meil tarkust see hetk tabada ja meelde jätta. Ka õnne mäletamine on õnne sarnane .
ReplyDeleteTark poiss tõesti, sellises vanuses niisugune üldistus ja inimeste vaatlemise oskus.
ReplyDeleteEriti meeldis mulle:
"Kui õnn muutub rutiiniks, siis kaob sel ka väärtus."
See andekate , kuid laiskade teema on omaette arutlust väärt. Oleme näinud , kuidas saatus sellist kooslust kohtleb...
Elukogemus on õpetanud, et vahel tunned õnne siis ära, kui oled sellest just ilma jäänud.
ReplyDeleteAga õnnehetked on nagu välgud, korraks löövad ilma valgeks, ja siis kaovad.
Õnnehetk on nagu ülepinge - kaua seda ei taluks vist.
Muidu on ühtlane foon, kuni miski kole elu segi ei paiska. See võib juhtuda samuti sekundite jooksul.
Lisame SJG eliitkoolide nimekirja;)
ReplyDeleteAga lõppu!
Hästi kirjutab poisiuss!
Mul keskmine kirjutas kah täna proovikirjandit, aga nagu vana luuraja- ei räägi sõnakestki....
Poiss on kihvt, ta kuramus teab, et mu lemmik on.
ReplyDeleteTa on nii terane, et mul tuleb õud peale.
Kõnevõistlusel rääkis teemal "Kas hea elu suretab rahva välja?" .
Ma poleks sel teemal üle kolme lause osanud.
Minu meelest lahe tegelane.
ReplyDeleteKusjuures, meie järjest painajalikumaks muutuvas maailmas üks hele laik. Terve mõtlemine on sellel lapsel. Mul tekkis selline võrdluse tunne Dr.Housega.
Üks omaduslik mõte siis - Elutervelt küüniline.
Mis minu arust kõige olulisem, ta ei valeta endale.
Minule meeldivad samuti väga sellised inimesed.