Netisuhtluse allakäik

Tegin siia endale Bi õpetuse järgi koopia. Niisama juhuks, kui internet kokku kukub. Nali!
Mis ma siis selle koopiagagi teen, kui netti enam pole?!
Tegelikult ei viitsigi enam blogida. Mõtteid, selliseid, mida võiks teistega jagada, on väheks jäänud.
Uusi blogijaid, kes tooks värskeid tuuli, pole enam ammu märganud. Vanad on ära kadunud või kolinud kusagile mujale. Kommentaare on vähe, ise ka ei viitsi.
Arvatavasti tunnevad teisedki sama.
Mind FB ka eriti ei köida. Ainuke asi, et sealt saab vahel häid linke. Sõbranäod panevad üles ka oma või laste pilte. Muud ei midagi. Reklaam ja muu taoline mind ei koti.

MSN on unustusse jäänud ajast, kui üks põhiline vestluspartner kamandas mind gmaili.
Vahel harva vestleme mõnega FB kaudu.

Lihtne järeldus - iga asja jaoks on oma aeg. Kui see otsa saab, astub midagi asemele või tuleb naasta vanade asjade juurde. Näiteks lugemine. Raamatud paberväljaandes.
Mitte kunagi ei hakka ma lugema e-raamatuid.

Kõige lähedasemad suhted saavad tekkida ikka ainult reaalelus, selles ühes ja ainukeses.

Pildil harjutused tooliga - Annaliisa mais 2011

Lootused ja pettumine

Inimene on imelikult loodud. Ta ehitab endale õhulossid, usub nendesse, aga kui need osutuvadki AINULT õhulossideks, siis ta otsib vigu ja õigustusi igalt poolt mujalt, mitte enda juurest.
Miks see peaks olema minu isiklik pettumus, et eile Eestil Eurovisoonil nii kehvasti läks, aga näe on.
Pärast ei saanud magama jääda, selline vaev oli hinges. Ja kahju oli, et nii hirmsasti usuti ja loodeti, et tuleb võit (või vähemalt koht esiviisikus).
Mis võis olla totaalse põrumise põhjus?
Kindlasti mitte see, et eestlastel pole sõpru ja häid naabreid. Selles osas ei saa ju (kõik) maad kokku leppida.
Kindlasti ei olnud ka laul vilets, aga üks võis küll olla - et see oli liiga noortepärane (liiga lapselik) ja liiga Ameerika-keskne lugu. (Miks üldse selline teema?)

Mina ise hääletasin Soome poisi poolt, kes nii lihtsate vahenditega saavutas erilise sugestiivsuse.
Tubli poiss - muretseb maailma saatuse pärast ja kannab vanast langevarjust tehtud pluusi!

Kohtumine

Tulin töölt läbi linna, et ühtlasi ka poest midagi osta.
Ilm oli nii ilus, kui ainult maikuus võib olla. Täiuslik.

- "Ooo tere! Ammu pole näinud. Kuidas sa elad?"
- "Hästi ikka! Hing sees, mis sa veel tahad!"

Vestlesime põhjalikult ilmast, siis tühjast majast siinsamas, kust elanikud on kõik välja kolinud, ja maja nüüd müügis.
Kiitsime kevadet ja oma kodulinna ilu (on tõepoolest ilus).

- "Kuule," võttis ta mul äkki käest, "mul ei tule su nimi meelde."
Ütlesin.
- "Aga kas sa minu nime tead?" küsib siis kavalalt.
- "Muidugi, sa oled ju... Eha... Mäeorg."
- "Ei ole, Maie olen. Eha on mu kõige vanem tütar."

Hahhahhhaaaaa, naersime südamest ja läksime kumbki oma teed.

Foto Tanel Voormansik (aprill 2011)

AEG /Jaan Kaplinski/

Foto: Triin - Vana kalmistu Pärnus, aprill 2011

Aeg käib vanas seinapalgis vaikse tik-tak sammuga. Suure häälega ta pole, kuid on suure rammuga. Aeg on see, kes kellapendlit lakkamata kiigutab; saadab pilvi üle taeva, puudelatvu liigutab. Ajal alati on aega, aeg on pika meelega; aeg on leek, mis limpsib halgu oma kuldse keelega. Aeg on see, kes tõuseb vara, kannab tassid lauale; kevadel toob sinililled vanaema hauale.. . Aeg käib mööda metsarada, üle soo ja heinamaa; aeg käib mööda taevavõlvi vaikselt, ilma kärata. Aeg on vahel nõnda tasa, et ei ole märgata. Alles siis ta tuleb meelde, kui sul aeg on ärgata.

Kas euri või eurot?

Oleme eurotsoonis juba üle 4 kuu ja paljud on vist isegi harjunud oma rahavoogusid eurodes arvestama. Suuremate summade puhul arveldatakse mõttes ikka kroonides, aga toidupoes kauba eest makstes mina küll ei viitsi ajusid ragistada.
1,6 eurot on 25 krooni. Nii ma umbes arvestan, kui tahan suhet teada.

Hädas olen sularahaga, sest neid eurosente on nii palju ja ilma prillita ei näe ka, mis vääringus need on. Eriti punased ja pisikesed. Enamasti maksan küll kaardiga.

Ühel päeval oli kõrgepingeliini rike ja midagi elektrilist ei töötanud. Olin parajasti toidupoes. Kaardimakseid ei saanud sooritada, sularaha aga mul polnud. Ladusin kõik oma kaubad riiulile tagasi. Kui sõltuvad me oleme tsivilisatsiooni hüvedest.

Mul on mitu tuttavat, kes käivad poes selle hiina kalkulaatoriga ja konverteerivad pidevalt. Kuni iga senti ei pea esialgu veel arvestama, ei mõtle ma iga päev sellele, et kõik on nii kallis.
Muidugi on. Eriti toit ja eluasemekulud. Eriti lasteriided ja -jalanõud. Päris õudne on, et käima hakkava lapse esimesed jalanõud maksavad 1500 krooni ja väike satsiline-pitsiline suveseelik üle 300 krooni.

Üldisesse kõnepruuki on juurdunud eur - euri, mitte euro - eurot, nagu on grammatiliselt õige(m).
Isegi Urve Palo ütles eilses Foorumis pidevalt euri.

Pildil viimased kroonid (üle triigitud!!!)

Kus prillid?

Mul on igaks otstarbeks eri prillid. Ühtedega olen arvutis.

Eile õhtul olid need aga kadunud nagu tina tuhka. Küll ma otsisin siit ja sealt. Kõik toad tuulasin läbi, köögis käisin korduvalt. Isegi külmkappi ja prügikotti vaatasin.
Õhtul läksin magama lootuses, et küllap nad hommikuks välja tulevad.
Tulidki. Olid teised sangapidi altnaabri rõdu küljes. Nüüd ma mõistatan, kuidas nad sinna said.
On kaks varianti.
1. Vaatasin üle oma rõdu piirde alla, kas kass Pätu ootab välisukse taga sissesaamist. Prillid kukkusid märkamatult alla.
2. Käisin õhtul pimedas kassi koju kutsumas, aga tema hüppas mulle altrõdu serva pealt ootamatult selga. Ehmatusega ei märganud, et kaotasin prillid.

Ükskõik, kumb variant on õige, igal juhul on kass süüdi!!!
Mina ju ometi pole ohmu:)

Täna oli viimane klassikaline lõpukirjand!?

1. Minu Eesti

2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele

3. Ühiskonna arengu võti on haridus

4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda (Iiri vanasõna)

5. Igal ajal on oma nägu

6. „Kui palju on asju, mida ma ei vaja.“ (Sokrates)

7. „Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.“ (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)

8. Kultuur meis ja meie ümber

9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?

10. „Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.” (Theodore Parker)

Lugesin delfist lugupeetud kirjanike arvamusi kirjanditeemade kohta. Kommentaare ka muidugi. Kirjanikele (Berg, Õnnepalu, Kivirähk) tundusid teemad laialivalguvad, lamedad ja abituriente alahindavad. Igaüks võib proovida, kuidas oleks kirjutada 6 tunni jooksul 600-800 sõna arutlevat arukat teksti.

Uut tüüpi eksam on kollitanud ammuilma. Järgmisel kevadel on ta siis kohal. Märt Hennoste võit.