Oleme eurotsoonis juba üle 4 kuu ja paljud on vist isegi harjunud oma rahavoogusid eurodes arvestama. Suuremate summade puhul arveldatakse mõttes ikka kroonides, aga toidupoes kauba eest makstes mina küll ei viitsi ajusid ragistada.1,6 eurot on 25 krooni. Nii ma umbes arvestan, kui tahan suhet teada.
Hädas olen sularahaga, sest neid eurosente on nii palju ja ilma prillita ei näe ka, mis vääringus need on. Eriti punased ja pisikesed. Enamasti maksan küll kaardiga.
Ühel päeval oli kõrgepingeliini rike ja midagi elektrilist ei töötanud. Olin parajasti toidupoes. Kaardimakseid ei saanud sooritada, sularaha aga mul polnud. Ladusin kõik oma kaubad riiulile tagasi. Kui sõltuvad me oleme tsivilisatsiooni hüvedest.
Mul on mitu tuttavat, kes käivad poes selle hiina kalkulaatoriga ja konverteerivad pidevalt. Kuni iga senti ei pea esialgu veel arvestama, ei mõtle ma iga päev sellele, et kõik on nii kallis.
Muidugi on. Eriti toit ja eluasemekulud. Eriti lasteriided ja -jalanõud. Päris õudne on, et käima hakkava lapse esimesed jalanõud maksavad 1500 krooni ja väike satsiline-pitsiline suveseelik üle 300 krooni.
Üldisesse kõnepruuki on juurdunud eur - euri, mitte euro - eurot, nagu on grammatiliselt õige(m).
Isegi Urve Palo ütles eilses Foorumis pidevalt euri.
Pildil viimased kroonid (üle triigitud!!!)
Eks eekudest räägiti ju ka. "Kuule, laena mulle viiskend eeku"
ReplyDeleteEur-euri on lihtsam, suupärasem. "Euro" väljaütlemine" on vähemalt minu jaoks paras keelegümnastika, pealegi on kuskilt keskaaegsest eestikeelest meelde jäänud, et kui sõnas on "o" kuskil mujal kui esimeses silbis, siis on tegu võõrsõnaga. Minu jaoks see sõna lõpuks "o" peale väänamine on küll tehtav, aga... "Eur" on lihtne, mugav. "EeUroo"... Nagu looma häälitsus :D
Ja mis kord juurdunud, sellest ei pääse, nii et tuleb ära harjuda lihtsalt.
Mind terminid närvi ei aja, kasutan neid ise sageli valesti ja midagi endaga enamasti teha pole.
ReplyDeleteSinu kirjutis pani mind hoopis mõtlema, kas mina oma pensioniga poe poole üldse vaadata saangi. Juba tükk aega sean vaimu valmis naturaalmajapidamise teostamiseks. Ja kui hambad hakkavad suust välja kukkuma, lähen imikutoidule üle.
:-)
Tiiu!
ReplyDeleteÜksikud pensionärid on riskirühmas jah. Pead teise pensionäri kõrvale otsima.
Ma juba pikemat aega otsin, aga pole veel leidnud. Kõik on teise ilma kolinud:)
Nali naljaks, tuleviku peale ei taha mõeldagi.
Ma olen tähele pannud, et mingil seltskonnal on enne palgapäeva imeselgelt artikuleeritud "euro" ja peale palgapäeva joviaalne "eurts". :D
ReplyDeleteeurts on ju kole keeruline öelda. Et "Mitu eurtsi sul kotis on???!".
ReplyDeleteVanast kroonist kahju - oli koidula ja jakopson:) Ilusad rahad. Minu lemmik oli 25kroonine.
"Eurts" öeldakse üleolevalt ja mahlaselt, nii, et ka järjekorras kuuendad saavad põselt piisku pühkida. Sellised pritsid ei teadnud kroonidega makstes ilmaski, kes on Jakobson - nemad maksid "pääsukestega". ;D
ReplyDeleteMilleks väänata seda kallist eesti keelt. Kui on euro, siis olgu euro (mitte eur ega eurts).
ReplyDeleteJa ega see jakopson ka väga eriline vaimukus pole!
Eesti keel kannatab suuremadki väänamised välja kui raha kõnekeelsed nimetused.
ReplyDeleteAga muidu olen nõus: kallist emakeelt tuleb hoida!
eurikud :)
ReplyDeleteEh... Mia ütle' ohhoopis "jevro" (venneperäne hääldus vms). Lõppess om jo tegu Eesti Uvve Rublaga.
ReplyDelete