Inimene on imelikult loodud. Ta ehitab endale õhulossid, usub nendesse, aga kui need osutuvadki AINULT õhulossideks, siis ta otsib vigu ja õigustusi igalt poolt mujalt, mitte enda juurest.
Miks see peaks olema minu isiklik pettumus, et eile Eestil Eurovisoonil nii kehvasti läks, aga näe on.
Pärast ei saanud magama jääda, selline vaev oli hinges. Ja kahju oli, et nii hirmsasti usuti ja loodeti, et tuleb võit (või vähemalt koht esiviisikus).
Mis võis olla totaalse põrumise põhjus?
Kindlasti mitte see, et eestlastel pole sõpru ja häid naabreid. Selles osas ei saa ju (kõik) maad kokku leppida.
Kindlasti ei olnud ka laul vilets, aga üks võis küll olla - et see oli liiga noortepärane (liiga lapselik) ja liiga Ameerika-keskne lugu. (Miks üldse selline teema?)
Mina ise hääletasin Soome poisi poolt, kes nii lihtsate vahenditega saavutas erilise sugestiivsuse.
Tubli poiss - muretseb maailma saatuse pärast ja kannab vanast langevarjust tehtud pluusi!
Tegin siia esimese postituse, et vaadata, kuidas toimib.
ReplyDeleteLas ta siis olla natuke nagu salablogi:)
Oi, uuendused mulle kangesti meeldivad! ja see pole niisama uuendus, kena kah!
ReplyDeleteMa lihtsalt tegin ühe koopia õpetuse järgi. Mul oli nagunii kaks kontot. Ega ma kaht blogit ikka jõua ülal pidada. Vahel harva kirjutan ehk siia ka.
ReplyDeletemul siin kaugal maal oli samasugune nukrus hinges. kuna ma muidu telekat ei vaata kuigi see mu toas seinal, siis lasksin peremehel spets. eurovisiooni peale panna ja kuulasin arvutist Reikopi juttu. Hiljem läksin alla ja lohutasin ennast punase veiniga. üksi oli kurb juua ka.
ReplyDeleteMulle teglikult meeldib see nn salablogi variant ja hästi vahva on siit leida mõne kommentaari. Seepärast ma kommenteerin meelega vahel siit.
ReplyDelete