Esimene mai

Vene ajal kubises maikuu punastest pühadest ja muidu tähtpäevadest. Sellest on veel alles jäänud 1. mai. Tegelikult ma täpselt ei teagi, mida sel päeval kõige rohkem tähistatakse. Ilmselt töörahva püha, aga räägitakse ka midagi kevadpühast (ehkki lihavõtted on ju ka seda kohakaasluse alusel).
Nüüd siis Euroopa Liitu vastuvõtmise päev veel lisaks, aga mis püha see ikka on. Tuletatakse kord aastas meelde, et me kõik tahtsime. Muidugi tahtsime, mis meil üle jäi. Uue aja märgina on 1. mai saanud ka "ärategemise" päevaks.

Vanast ajast tuleb meelde, et maikuu oli koolis juba selline metsaistutamise ja kivikorjamise kuu.
Sellised väikesed hooajatööd kolhoosides- sovhoosides olid ikka koolilaste teha. Vahel tuli ette ka hoopis ekstreemsemaid töid nagu keldrite puhastamine ja puude ladumine riitadesse. Maalapsed oskasid kõiki töid ja mõnes mõttes oli isegi vahva tundide ajast põllul/metsas käia.

Siiamaani imestan, kuidas kõik jõuti ära õpetada, sest ka sügisel läks peaaegu terve kuu kartulivõtmise peale. Vanemad inimesed mäletavad seda kindlasti.
Kui veel tänini võetakse sõna teemal, et Mart Laar keeras meie põllumajanduse tuksi, siis tekib mul alati tahtmine öelda, et seesama põllumajandus elas ju koolilaste ja üliõpilaste odava tööjõu najal. Aga ma ei ütle midagi. Siis oli selline aeg ja praegu on teistsugune.

Avaldasin ühel päeval tööl mõtet, et peaks ikka ka vist väikese põllulapi võtma, mine tea, mis ees ootab. Kohe oli lahke kolleeg valmis andma oma osast tükikese ja teine tõi juba maitsetaimi, mida istutada. Ise ostsin poest seemneid ka (till, petersell, redis jms). Mul on suur köögirõdu, panen sinna ühte nurka mõned potikesed ja kastikesed, nagu nüüd moes on, kõik taimed üheskoos.

Aga maikuu mulle meeldib. Ta on kõige kevadisem ja õiterohkem kuu. Rahvakalendris lehekuu. On see läbi, tuleb varsti jälle jaanipäev ja nii edasi. Ise teate ju.

Pildil kodukandi järv koos bangaloga (erakogu)

Kevadrahutus

Tegin tiiru linnas. Linn on väike, nn väikelinn. Mõnel maal nimetatakse selliseid küladeks. Üks toidupood, kaks lillepoodi, kaks kaltsukat, kaks apteeki, ilusalong...
Järv keset linna, kirik ja surnuaed. Kõige parema tahtmise juures üle tunni ei lähe, kui ring peale saab.
Esimesed soojad ilmad. Igatsus ja rahutus käsikäes. Roidumus ja väsimus.
Juba linnukesed...Unustasin minna vaatama seda kakupesa kiriku juures ühes puuõõnsuses, kus kaks karvast poega sees pidi olema. Ühel päeval lähen.
Selle kevade esimest liblikat pole veel näinud, aga võililli küll.
Varsti on neid kogu ilm täis. Pungad veel ei õhkagi. Kevad on hiline.
Otsin märke ja endeid.

Heljo Mänd "Väikesed võililled" kordustrükk

Laula mu laulu, helisev hääl

Paljud " lemmiklaulud" mulle enam eriti ei meeldigi. Aga mõned see-eest väga. Näiteks SEE.

Eksam...istumises

Esimene riigieksam on omamoodi tähtis igaühele. Kes meenutab oma kirjandi kirjutamise kogemust, kes saadab lapse eksamile, kes kirjutab ise...

Mõne eksam seisneb 6tunnises paigalistumises. Uskuge, see pole kerge. Kuigi võtsin kodust kaasa palju tööd, ei teinud ma midagi. Lugesin ainult läbi viimase Eesti Naise ja lobisesin (mitte väga kõvasti) mõlemapoolse naabriga.
Alati ma imestan, kui teemadele antakse hinnang "kerged".
Ei ole kergeid ega raskeid teemasid, on head, keskmised ja viletsad kirjutajad.

Midagi sobivat leiab igaüks. Alati on ka üks nö kindla peale mineku teema. Seekord oli "Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?", millest oskaksid ka põhikooli lõpetajad kirjutada.

Tsitaat pealkirjaks mulle üldiselt ei meeldi, sest ma tean: see sisaldab alati võimalust liiga kitsalt võtta ja kujundisse koperdama jääda.
Seekord oli kaks tsitaati.
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool." (Gottfried Keller)
ja "Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas)

Kui just surma ähvardusel oleks pidanud ka ise kirjutama, siis oleksin valinud kas "Valgus ja varjud inimhinges" või " Pikk tee endani". Lapsed neid üldiselt ei valinud, sest süvaanalüüs eneseleidmise ja inimese psüühika teemadel nõuab elukogemust ja vastavaid teadmisi. Neil on kogemusi küll, aga mitte selliseid, mida annab pikaaegne suhtlus ELU ja ISEENDAGA.

Hea, et ei pea ise parandama ja punkte 100st panema.

Eelmise aasta teemadest siin.

Tere hommikust, Eestimaa!

Mina olen rutiiniinimene, st seda, et hommikul on mul kõik täpselt välja arvestatud, kuidas ma tõusen ja mis tegevusi mis järjekorras teen.
Esimene äratus on kell 6, siis panen Vikerrraadio mängima.
Esimesed uudised. Ülevaade ajalehtedest.

Midagi head ja ilusat ei ole. Öösel on jälle majandus langenud mitu protsenti ja töötuid juurde tulnud mitusada. Maksusid tuleb muuta ja toetused üle vaadata (Andres Lipstok). Uued eelarvekärped on möödapääsmatud (Ivari Padar).

Lisaks nipet-näpet maailmast, nagu see, et teadlaste arvates toimub kolme aasta pärast Päikese peal midagi, mis seab ohtu Maa eksistentsi.
Andres Tarand soovitab gaasitoruga aega võita, et mõistus koju tuleks ja toru maa peale tagasi toodaks.
Toidulauale on pugenud mingid kahtlased transrasvad, mis tekitavad südamehaigusi.

Vikerraadio hommikut veab täna sümpaatne Meelis Kompus.

Kell pool 7 heliseb teine kell. Kuulan voodis veel ära hingeabi ja siis on küll kiire - kööki, kohv keema, vannituppa. Köögis mängib raadio Elmar. Mul peab kõike topelt olema, isegi lemmikraamatuid on mul kaks eksemplari.

Ja siis tööle. Kuni on veel töökoht ja Päike paistab, peab virisemiseks suu kinni hoidma.

P.S. Mulle meeldis uudis, et üks part tegi linnavalitsuse ette lillevaasi endale pesa. Kui ta sealt minema aeti, läks ta järgmisse. Ainult ma ei pannud tähele, kus see juhtus. Vahet pole.

Part üles võetud eelmisel varasuvel kohaliku järve ääres (foto erakogust)

On läinud aastad

Homme jälle ... viimane koolikell. Üks elu kordumatutest sündmustest. Asjaosalistele. Sest esimest ja viimast saab olla ainult üks kord.
Kooliaasta käib oma rada mööda. Algab sügisel ja lõpeb kevadel. Vahele jääb suvi, mis on nagu eikellegi aeg.
Ohh, küll noorus on ikka waffa!

Alternatiive

Artur Alliksaar:

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Kumb oleks õigem - kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?
Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?
Kas kerkime katusele või kattume kergusest?
Kas vigu korrutada või korda vigurdada?
Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?
Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?
Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi?
Kas minna lootuseta või loota minemata?
Kas rühmata andele või anduda rühmale?
Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda?
Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda?
Kas keelamist piirata või piiramist keelata?
Kas kõnelda palumata või paluda kõnelemata?
Kas liigsest vabaneda või vabadusega liialdada?
Kas heli salvestada või salve helistada?
Kas vägi läbistada või läbi vägistada?
Kas ilu imetleda või imet ilustada?
Et elu armastada, peab armu elustama.
****

Kas mõtteid sõnastada või sõnu mõtestada?
Kas tundeid varjata või varju tunnetada?
Kas blogi elustada või elu blogistada?
Kas tunda rõõmu sellest, mis on, või nutta taga seda, mida pole olnudki?
****
Need viimased mõtlesin ise välja a' la Alliksaar.

pildil Paul Kondase büst

Numeroloogia test (thela blogist)

Iseloomu kaart numeroloogia põhjal:

Elutee number: 9

Elu eesmärk	Iseloomulik	Tekitavad probleeme
Arendada avatust Mõtelda universaalselt Ohverdada teiste heaks Harjutada omakasupüüdmatust Jagada maailmale kunstiandeid jm Olla kannatlik ja kaastundlik Õppida andma	Inimsõbralikkus Kunstianne Eriline andekus mingil alal Romantilisus ja kirglikkus Tundlikkus Sümpaatsus Sallivus Avatus Idealistlikkus Loovus	Kergemeelsus Sallimatus Vastutustundetus Tänuvajadus Nõutus

Püüdlus: 6

Motiivid	Positiivne	Negatiivne
Tahab aidata ja kergendada oma lähedase elu Tahab töötada teistega Tahab vastutust kanda Tahab tegutseda rahunõunikuna Tahab teisi teenida Tahab oma elukeskkonda ilusate asjadega ümbritseda	Vastutustundeline Avatud ja sümpaatne Emotsionaalne Mõistev Idealistlik Vajaduse korral ohverdab end Kunstikalduvused	Ülitundeline Sekkub teiste asjadesse Ülemäära kaitsev, protežeeriv ja hoolitsev Asetab oma vajadused teiste omadest ette

Mulje:

Mulje
Aus Usaldusväärne Konservatiivne riietus Mitte väga helde Otsustav Põikpäine

Eesti elu

Käisin eile Ugalas Ott Aardami "Börsi ja börsitari" vaatamas. Vana tükk, esietendus juba kahe aasta eest, aga läheb seni menukalt.
Päris lõbus oli, mõne koha peal saal lausa rõkkas. Kaheksa näitlejat esitas ühtekokku 28 osa. Ühtki üdini positiivset ega kiiksuta tegelast polnud.
Põhiprobleem oli, kuidas 30aastane Sille Salu endale meest otsis (luges netist tutvumiskuulutusi ja käis pimekohtingutel).
Teine liin jälgis muusikaakadeemia üliõpilase Jasper Kõlu ponnistusi talle määratud stipendiumi tõestamiseks. Lõpp oli peategelastele õnnelik - noored leidsid üksteist.
Sillet, kuulutustebörsi töötajat, nn börsitari, mängis Hilje Murel (praegu vist Vanemuises).
Eesti elu kui üks lõputu sebimine ratsa rikastumise nimel. Ei läinud kellelgi väga libedalt - raha teenimiseks tuli igasuguseid trikke teha. Samuti sobiva mehe otsimisel.

Kui Eesti elu sama kiirusega muutub, kui ta muutub, siis tuleks kirjutada uus tükk sellest, kuidas suures tööpuuduses ja võlaorjuses ellu jääda. See võib-olla enam väga lõbus olla ei saaks.
Või mine tea, kui vaadata uut tõsielusarja " Võlast priiks".

Eesti siga

Ma sain täna postkaardi ...Rakverest?! Ilus kaart, peal on seaproua ja seahärra. Alla on kirjutatud millegipärast "setu siga".
Pildil seapaar (vt kõrval). Mammi palja ülakehaga, rinnaesist katmas suur stiliseeritud ehe, peas pärg ja vööl rahvariidevöö. Papi kannab kübarat kõrvade vahel ja seljas pikka valget kuube lilla tikandiga. Mõlemad on heas toitumuses ja mingitud, sõrad lakitud.

Loodan, et see ei jää ainsaks saadetiseks. Küsimus on ainult, kas järgmine on mulgi lehm või saare lammas, aga kindlasti ikka ka rahvariietes, palun.
Panin kingituse kohe külmkapi külge (magnetiga), et kaunis taies pidevalt silma all oleks.

Elu on kannatus

Iga kristlane või vähegi haritud inimene teab, et suur reede on Kristuse ristilöömise päev ja "häid pühi" sel puhul soovida pole paslik. Samas pühapäeval sobib see hästi, siis võib mune värvida, neid kokku koksida ja kõhukinnisuseni süüa. See konkreetne tegevus aga pole Kristusega seotud.
Pühapäeval saavad kokku Kristuse ülestõusmine, paastu lõpp ja kevadpüha.
Mind ajas naerma, kui laste käest küsiti (raadios), kuidas neid mune ikka värvitakse ja koksitakse. Nii naljakad vastused olid. Üks poiss seletas, et nende peres võetakse munad otse kana alt ja süüakse toorelt, et jube rõve on toores muna.
Eks laste jaoks on munade värvimine lõbus tegevus, ise mäletan, ja kokku toksimine samuti.

Täna hommikul andis intervjuud Toomas Paul. Ma ei saanudki päris hästi aru, kas ta heitis rahvale ette usutunnete leigust või lihtsalt konstateeris fakti. Mis siin ikka teha! Vaba päev (suur reede) kulub kõigile marjaks ära - kes teeb suuremat koristust toas, kes õues, kes puhkab või teeb vaegtöid.
Ühtlasi tunnustas ta eesti rahva mõistlikkust ja pragmaatilisust. Ei ole mõtet minna raskel ajal (praegu) tänavale või Toompeale meelt avaldama, sest "kusagilt ei ole ju midagi võtta".

Märt Treier, kes Vikerraadios tänast hommikut juhtis, rääkis prügimägedest - neist, mis eelmisel kevadel kokku korjati, ja neist, mis juurde on tekkinud või siiani ära vedamata.
No mis sa teed - on ilmas inimesi igasuguseid!! Kusagil Bhutani riigis India naabruses upub rahvas prügi ja vaesuse sisse ära, aga on lõpmata õnnelik.
Jaan Tammsaar öelnud eile, et inimesed ise mõtlevad endale kannatusi juurde. Et elu ei pea võtma kui üht lõpmata kannatuste rada.

(Lugesin läbi ka Irja Kassi Taimaa-jutu. Jätsin selle nimelt praeguseks ajaks.)

pilt ja jutt

Turvaline

Juba mitu päeva sain MSNi kaudu etteheitvaid teateid: sa levitad viirust, tee oma arvuti korda.
Olin isegi solvunud- mina ja viirused? Ma olen ju niii korralik, ei kola kusagil ringi, ainult kindlad sissetallatud rajad.

Kutsusin siis täna kaks toredat poissi oma arvutit vaatama. Istusid siin jupi aega, panid tõrjed peale, sättisid siit ja sealt, vahetasid paroole.
Nii, nüüd peaks korras olema.
Turvaline.
Turvalisus on ikka üle kõige. Igas valdkonnas.

Noored metsas sinililli korjamas (Epu erakogust)

Pistoda laul

Üks mehisemaid mehi meeste hulgas (vähemalt meesnäitlejate arvestuses) laulmas üht mehist laulu. Minu lemmik selles voorus! Kahtlusteta!

Testin ennast

Leidsin Tiia juurest. Lõbus teha.

Pikk nädalavahetus

Olen suhteliselt väheliikuv, jalad on küll all, aga rattaid pole. Kui ma kuhugi kaugemale, näiteks pealinna tahan sõita, siis tekib kohe küsimus, kuidas ma saan. Meilt ühtki bussi ega rongi otse Tallinna ei lähe. Tuleb otsida ja leida optimaalseid võimalusi ja ilma paari ümberistumiseta kuidagi ei ole võimalik. See kõik aga väsitab ja tüütab. Vahel on vaja paluda mõnd head inimest, et see viskaks Olustverre kiirbussi peale, aga vastutulelikkuselgi on piirid. Miks peaks keegi minu pärast laupäeval vara üles tõusma!?

Tallinnasse ma pääsesin ja sealt edasi Keilasse ka. Kõik oli peaaegu samamoodi kui eelmisel aastal. Külalisedki kordusid. Ainus vahe oli selles, et seekord oli "pidu ööbimisega"(minul).

Pühapäeval oli Tallinnas ilus päikesepaisteline ilm. Võtsime jalad selga ja kõndisime Kadriorgu. Mittetallinlasena ei satu ma sinna kuigi tihti, võiks öelda, et isegi üliharva.

Kui aega on vaja parajaks teha, siis on seda tavaliselt liiga palju. Jälle üks ajaga seotud paradoks.
Lühidalt - õhtuks olid piletid draamateatrisse "Voldemari" etendusele.

Paljud blogijad on seda juba näinud, ma ei hakka kedagi sisu ümberjutustamisega kiusama.
Vanem põlvkond mäletab hästi, kes on Voldemat Panso ja milline oli tema osa Eesti teatriloos.
Milline oli noor Voldemar, seda võisime näha Tiit Suka esituses.
Sukk on andekas näitleja, hea parodist, koomiku andega. Ja see pansolik paks s ja lehvivad lokid, ülevoolav energia, kehakeel ja kõlav naer! Ning punase niidina läbiv mõte: ma ei taha/ei tohi surra, mul on nii palju vaja teha!!!
Tohutu mosaiik, mis oli kokku pandud (Kivirähk ja Karusoo). Mulle meenus, kuidas Panso kunagi kirjutas, et ta jälgib elu mõttega, "kuidas seda lavastada". Eesti teater on Panso nägu ja tegu...suures osas.

Teatrisse peab minema puhanud olekus, vaimselt värskena. Mina aga olin eelnevatest üritustest väsinud ja piilusin vargsi kella. Mitte et igav oleks olnud, aga...

Koju tagasi jõudsin alles südaööks.
Väljas sadas sirget ja sooja kevadvihma. Olin läbimärg, kui tuppa astusin.

Selline nädalavahetus oli siis seekord.
Jäid ära kõik mu lemmiksaated, sest telekat me küll kusagil ei vaadanud.

Ees on õnneks lühike nädal.

Täna on kevad!

Mida imet teeb üks päikseline päev!

Tuli meelde üks lapsepõlveluuletus:

Nüüd sulisevad veed ja veed,
ööd nendest helisevad.
Ja mööda märga porist teed
me juurde tõttab KEVAD.

Kes on autor, ei tule pähe. Võib-olla Ralf Parve?

Ja jälle meenub Jaan Tätte:

Mis teed, mis teed, mis homme õhtul teed?
Läheks vaataks, kuis kraavides voolavad veed.

Kui oleks veel laps, siis paterdaks lompides ja laseks tammisid alla.

Lind ka laulis hommikul. Tuju läks kohe heaks.

Lapsed tegid aprillinalja kah. 5ndad olid ära segatud ja kriit oli paberiga kaetud. Eks ma siis tegin, et ei saanud millestki aru.

Tore päev see 1. aprill!!!

Pildid: esimesel liigvesi Soomaal, teisel kodukoha järv