Esimene riigieksam on omamoodi tähtis igaühele. Kes meenutab oma kirjandi kirjutamise kogemust, kes saadab lapse eksamile, kes kirjutab ise...
Mõne eksam seisneb 6tunnises paigalistumises. Uskuge, see pole kerge. Kuigi võtsin kodust kaasa palju tööd, ei teinud ma midagi. Lugesin ainult läbi viimase Eesti Naise ja lobisesin (mitte väga kõvasti) mõlemapoolse naabriga.
Alati ma imestan, kui teemadele antakse hinnang "kerged".
Ei ole kergeid ega raskeid teemasid, on head, keskmised ja viletsad kirjutajad.
Midagi sobivat leiab igaüks. Alati on ka üks nö kindla peale mineku teema. Seekord oli "Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?", millest oskaksid ka põhikooli lõpetajad kirjutada.
Tsitaat pealkirjaks mulle üldiselt ei meeldi, sest ma tean: see sisaldab alati võimalust liiga kitsalt võtta ja kujundisse koperdama jääda.
Seekord oli kaks tsitaati.
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool." (Gottfried Keller)
ja "Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas)
Kui just surma ähvardusel oleks pidanud ka ise kirjutama, siis oleksin valinud kas "Valgus ja varjud inimhinges" või " Pikk tee endani". Lapsed neid üldiselt ei valinud, sest süvaanalüüs eneseleidmise ja inimese psüühika teemadel nõuab elukogemust ja vastavaid teadmisi. Neil on kogemusi küll, aga mitte selliseid, mida annab pikaaegne suhtlus ELU ja ISEENDAGA.
Hea, et ei pea ise parandama ja punkte 100st panema.
Eelmise aasta teemadest siin.
Minu põnn valis tsitaatidest selle esimese. Kõige raskem pidada olema tulemuse ootamine. Et miks ometi niiiiiiiii kaua...
ReplyDeleteOotamine on tõesti pikk. Vahepeal tulevad uued hooled ja mured, kirjand ununeb täitsa ära. Siis ta saabubki, see tulemus - ootamatult.
ReplyDeleteIsekirjutamiseks /mida ei juhtu enam kunagi/ oleksin valinud sinuga sarnased teemad.:)
ReplyDeleteMinu poiss valis selle sündmuste muutmise teema. ma loodan, et läbi ta ehk ei kuku. ja läkski lahti siis see eksami aeg. alles eelmisel kevadel ma elasin seda üle ja nüüd jälle. :)
ReplyDeleteaga kui eelmisel aastal olin ma kindla peale ootaja (teadsin, et ega ta läbi ikka kuku), siis sel aastal on kõik seeriast"ei või iial teada". :P
ja eelmisel aasta tulid igatahes kirjandi punkitid kõige hiljem. alles millalgi juuni keskel. ikka andis neid oodata.
meie piiga võttis "valgus ja varjud".
ReplyDeletekui täna hommikul nägime, siis esimene asi oli: ära mult kirjandi kohta küll küsi.
Ma siis ei küsinud.
Lõpuks rääkis, et lahkas Mäeküla piimameest.
ja et kõige raskem oli nii mitu tundi ühes paigas istuda.
täna läks jälle tööle.