Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Tuesday, October 28, 2008
Tartu ja Tasku
Käisin täna Tartus. Muu toimetamise kõrvalt jooksin korraks läbi ka Taskust.
Tartu ei ole enam ammu väike armas linn Emajõe kaldal. Emajõge õieti ei näegi, sest see on varjatud suurte klaasist kolosside taha, ühe nimi Plasku ja teise nimi Tasku. Viimane vähemalt riimub sõnaga Tartu...
Bussijaam on kui kitsaks jäänud king seal vahel.
Aega oli vähe, jõudsin ainult uusimat raamatupoodi kaeda. Oli küll uhke ja kõik raamatud, mis viimasel kümnendil ilmunud, poes ka olemas. Nii punnis pole meie omakeelne raamatuturg küll kunagi olnud.
Mida see Tasku veel sisaldab, ei jõudnud kahjuks uurida. Kusagil peab olema kobarkino ja Rehepapi restoran koos lastele mõeldud liivakastiga... ja tohutult brändipoode. Ma ei ostnud midagi, vaatasin niisama.
Pildil Tasku avamise eel ( Netist)
Labels:
niisama
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mina elan Tartus ja Taskusse pole veel jõudnud. Mul on tunne, et minu jaoks pole seal suurt midagi. Kui just mõnda raamatut otsida vaja ei ole. Kunstiraamatuid seal vaevalt rohkem on kui mujal, neid peab nagunii tellima. Ma ei teagi, kellele see keskus on orienteeritud. Ilmselt noortele, et käivad kinos ja butiikides. Mina ei vaja kumbagi. Ükskord peab ikka sealt läbi käima.
ReplyDeleteMa märkasin, et seal oli palju minusuguseid uudistajaid. Ruumi nii palju, laiad trepid, veekardinad - justkui palee. Ei kujuta ette, mis suvel on, kui päike paistab läbi klaasmaja.
ReplyDeleteRaamatuid oli väga palju, näiteks juba kokaraamatuid terve osakond. Kindlasti ka kunstiraamatuid.
Suur raamatupood....(pühin suunurgast tatinire ja loen kurvalt raha...)
ReplyDeleteVanasti ehitati kirikuid, siis kõrtse. Nüüd ehtatakse hiigelpoode, kus võid päeva nii veeta, et oled söönud, kinotatud ja ka muidu rahast lage.
Mis järgmiseks?
Ega palju enam areneda pole kui just Utoopia-sarnase saare suunas, kus on kõik nii ...utoopiline. Aga see on vist juba olnud!
ReplyDeleteRaamatut mind üldjuhul enam ostma ei kutsu. Vaatan küll, aga siis tuleb mõistus koju. Niigi on kõik neli tuba raamatuid täis, mida ei oska kellelegi pakkuda/pärandada.
Aga seda olen küll otsustanud, et kingin edaspidi ainult raamatuid või raamatupoe kinkekaarte.
Muide, kinkekaartide kinkimine on mõnes mõttes kõige ...tülikam kingiidee. Mul on siiani realiseerimata laste kevadel kingitud lõõgastuspakett. Õnneks pole sel tähtaega peal!