Kes on lõunamaale lennanud, kes talveunne jäänud, kes lukku pandud, kes urgu pugenud, kes endasse sulgunud, kes niisama taandunud, kes päriselt lõpetanud...Kellele minagi siis kirjutan!? Ja tundub, et polegi miskit kirjutada... Hakkan parem erakuks...
Tere Helle! Peale suvist rõõmsat avastust käin Sul aeg-ajalt "külas", tõsi-jälgi jätmata. Aga siiski elan Sulle kaasa oma laupäevahommikusest kodusest urust. See on nagu heal tuttaval külas käimine ja tõdemine, et kõik on hästi. Täna hommikul ei olnud kõik hästi...aga et kohe erakuks... :) ?
ReplyDeleteSinu mitteblogijast fänn Kati
Tere, Kati!
ReplyDeleteAsi pole muidugi nii hull, kui paistab. Soovin Sulle ja tüdrukutele imeilusat sügist ja elu. Näe, läkski suvi nii mööda, et ei näinud. Ehk siis järgmisel või jõulude ajal...
Ilmselt see on väike paus, kui kuidagi kõigil on madal olek. Aga küll me ärkame. Kõike head
ReplyDeleteOh, ei ole keegi kuhugi kadunud. (loodan vähemalt).
ReplyDeleteEmnnastki olen vahepeal nagu katkist sokki üles harutanud ja nüüd juba tugevamat lõnga abiks võttes uuesti peaaegu valmis kudunud, peatselt saab paastuaeg läbi ning mõtteid muudkui kuhjub...
Peatse kohtumiseni blogolandis!
Tule tagasi, Kaamos Rules! Sinuga koos on palju julgem ja vahvam!
ReplyDeleteLendav Konn, vaata, et Sa talveunne ei jää!
Ah, ega umbrohi hävi :P
ReplyDeleteLihtsalt vahel on kiire ja põhjalikumat juttu ei jõua kirjutada ning niisama tilu-lilu jälle ei taha.
Aga Sa tule vahel mu teise blogisse ka külla, kukupaike.wordpress.com, isiklikum mula kolib tasapisi sinna.
Kukupai, leidsin Su teise blogi üles. Tore!
ReplyDeleteSelle blogimisega ongi nii,et kord pole aega, kord pole mõtteid. Kamba peale kokku püsib see blogindus ikka kuidagi hinges. Ma küll päris ilma enam elu ette ei kujuta. Sina oled meil siin nagu kindel linn ja varjupaik, ei mingeid kõhklusi!
ReplyDelete