Olen siin ennegi rutiinist kirjutanud - et mulle see mingis mõttes meeldib, aitab rütmis püsida ja tasakaalu hoida. Seepärast ongi mul alati ühest olekust teise minek seotud tagasilöökidega. Tihtipeale just tervise osas.
Igal hommikul paistab päike ja tundub - nüüd tuleb ilus suvepäev. Keskhommikuks on aga juba pilved üle taeva ja päikest võid ainult nende taga aimata. Tõusen tobedalt vara, kell 5. Teised ärkavad alles 9-10.
Täna tundub veidi teistmoodi ... seni.
Tellisin maasikaid 5 kilo, et saaks süüa ja külmkappi ka pista. Meil on küll alati probleeme mooside ja hoidiste hävitamisega, aga vana kombe kohaselt teed ikka. Alles paar päeva tagasi toodi mulle ämbrikesega maasikaid. Need olid nii hapud ja vihmast rikutud, tegin moosiks.
Olen natuke lugenud ka. Leelo raamatu lugesin läbi, ütleks, et olen paremaid lapsepõlvelugusid lugenud. Aga see võib olla sellest, et teadsin neid asju isegi ja olin nii palju enne tema intekaid lugenud. Inimesel ju mitut elu esialgu pole.
Telekat ei viitsigi eriti vaadata, ainult soovituse peale mõnda asja:)
Puhkusedepressioon? Õnneks läheb see mingil hetkel üle, kahjuks kipub tõesti füüsilise tervise kallale.
ReplyDeleteAga kell viis tõusta!!! Appikene, mul peaks maja põlema minema, et ma ärkaksin vabal päeval enne kella kahtteist!
Kadestan.
Olen alati lõokese-tüüpi inimesi väga virkadeks ja tublideks pidanud ja seda te olete ka!
Oh kaamos!
ReplyDeleteSiin pole virkusega küll midagi pistmist. Uni läheb lihtsalt ära.
Triin ärkab kell kaksteist.
ReplyDelete