Elu ja saatus

Inimene mõtleb, saatus juhib. Kas oled tähele pannud, et kui teed mingeid pikaajalisi plaane, siis teeb elu või saatus kiiresti oma korrektiive? Ära muutu liiga muretuks! Ära kaota valvsust! Oska olla tänulik iga päeva eest, mis sulle on antud.
Kuigi mulle ei meeldi põhimõte, et elada tuleks ainult päev korraga, on see vahel sulatõsi, sest ...

Aneurüsm ajus. Esimesed teated ehmatavad poolsurnuks. Kohe guuglisse. Ei midagi lohutavat, kuigi lootust on, kui saab opereerida ja kahjustused ei ole liiga ulatuslikud.
Eile paistis päike - operatsioon õnnestus. Ootame. Toetame mõttejõuga.
Sotsiaalne võrgustik toimib.
Elu on habras. Mitte milleski ei saa kindel olla. Võib-olla ainult selles, et kevad tuleb nagunii ja hommikul ärgates on juba valge ja päike soojendab läbi aknaklaasi nii, nagu oleks õues suur suvi.

Igasugused mõtted tulevad pähe. Üks- tuleb märke tähele panna. Teine- mõnikord antakse kella, et ole ettevaatlik! Kolmas - hea inimese suhtes on saatus armuline. Neljas - ka sina ise pole millegi eest kaitstud. Viies- aeg annab arutust. Kuues - säästa ennast selle läbi, et muretsed vähem asjade pärast, mille kulgu ei saa muuta. Seitsmes....

Millised neist mõtetest on positiivsed ja julgustavad?
Elame päev korraga....

pilt- Malle Leis "Varakevad"

Sünnipäev

Äärepealt oleksin unustanud, õigemini unustasingi ära oma blogi sünnipäeva. Muidugi pole see nii oluline sündmus ka, aga ikkagi 4 aastat täis. Midagi see ju tähendab. Mõned asjad poleks muidu meeldegi jäänud, näiteks see, et eelmised riigikogu valimised võitis ülivõimsalt Ansip üle 22 tuhande häälega!!!?
Kirjutamine on olnud ikka mu leib. On olnud aktiivsemaid perioode, aga ka madalseise. Praegu on üks selliseid. Vahel on päriselu nii pingeline, et blogieluks pole aega ega jaksu.
Aja jooksul on elu virtuaalis palju muutunud. Mõned blogitutvused on kolinud reaalellu, mõned on peitunud eraelu kardinate varju. Konkureerivaks keskkonnaks on saanud facebook.
Ma ei arva, et ma blogimisest niipea loobun. Kui aega ja mõtteid on rohkem, tulevad ka uued postitused.
Lubasin Epule, et kirjutan Justini uuest raamatust "Minu Eesti 2 - Mida Sa tahad?", mis mul on paraku veel pooleli. Mitte huvi puuduse pärast, vaid ikka selle pärast, et tööd ja sellega seotud pingeid on palju. Ma teen seda kindlasti!

Ponnistan, et toime tulla kõikides valdkondades.
Ootan kevadet.
"Algas kevadkuu ja sünnikuu" - see oli mu esimese blogipostituse esimene lause. Peaaegu sama klassikaline minu jaoks kui " Kevade" alguslause.

Lisatud 5. märtsil kell 10.30
Kas on see minu konservatiivsest loomusest või millestki muust tingitud, et ma pole oma blogi kujundust üldsegi muutnud. Nii nagu alguses sai, nii on jäänudki. Vahel olen küll mõelnud, et võiks, et koliks ka wordpressi üle, aga siis loobun. Las ta olla. Oma blogi- oma asi.
Natuke kahju on, et meie suguvõsa ühine blogi on varjusurmas, aga siin on ka mõned objektiivsed põhjused - "vana aeg" sai ära räägitud ja tegijad vist väsisid. Võib-olla saabub veel renessanss?!

Nii külm...

Kallid kaasmaalased!
Kaunist sünnipäeva kõigile!
Keegi meist ei ela üksnes iseendale ja meil on üksteist vaja!

Imeinimesed

Vaatasin Tartu Maratoni starti - telekast muidugi. Ilus pilt oli. Ma tean ka umbes kümmet inimest, kes selle sündmuse nimel elavad - st ühest Tartu maratonist teiseni. Külm või muud ebamugavad ilmaolud pole nende jaoks argumendid.

Mul on ka keldris suusad vanast ajast... parem ei hakka meenutama, kui palju aastaid tagasi ma viimati suusatasin.
Aga ma olen murega vaadanud, et läheb juba teine ilus lumerohke talv...ja ma pole näinud lapsi suusatamas, isegi kelgutamas mitte, uisutamisest rääkimata. Ometi on meil ju head tingimused, sama palju võimalusi kui mõnes suusakuurordis:)
Vanasti lükati järv lumest puhtaks, tehti uisuväli. Aeti ümber järve Lendri mägedesse mitu erineva pikkusega suusarada. Kirikumäe otsast sai mõnusa põntsuga kelgusõitu teha.

Ainukesed inimesed, keda mina olen sel talvel siin näinud suusatamas, on parimas keskeas. Nad teevad staadioniringe - 20-30 korraga.
Nüüd ma mõtlengi, kas nähtus on omane ainult minu kodukohale - noh et lapsi ja noori talisporti harrastamas ei näe- või on see laiemalt levinud. Samas ma tean siit mitut perekonda, kes käib lastega igal aastal hirmpeentes mägedes suusatamas või lumelauda sõitmas.
Siin - istuvad lapsed kodus, peavad külmapühi!!!

Imeinimesed on need tuhanded, kes sõidavad läbi Tartu maratoni - põhidistants 63 km või siis ka poole vähem, ikka vägev.

Ma lähen nüüd õue, vaatan, mis ilm täna on.

pildid Postimehest

Sõbrapäeva eel

Kõikidest nö võõrpühadest respekteerin ma mingil määral sõbrapäeva 14. veebruaril, sest see pole eriti pealetükkiv ja omab üldinimlikku mõtet.
Sõpru meil ju kõigil vaja ja on ka. Eriti nüüd internetiajastul, kus feissbuki kaudu tuleb sõpru uksest-aknast. Vaatasin oma kontot -109 sõpra. Neid oleks kindlasti vähemalt 3 korda rohkem, kui ma kõik pakkumised vastu võtaks.
Huvi pärast lugesin kokku - neist 25 on otseselt sugulased. Ülejäänud on endised õpilased, tütre sõbrad, minu enda klassiõed, blogituttavad-sõbrad. Kolleege nende hulgas ei ole.
FB sõltlane ma pole - või äkki olen?- , aga vaatan iga päev küll, mis seal toimub- kes on pilte või videosid üles pannud, kes mõnele huvitavale asjale lingitanud. Elu keeb!
Kui kellelgi on sünnipäev, siis on lehekülgede viisi õnnitlusi, sest spikker ju paremal küljel.
Õige sõber teab su sünnipäeva ka peast.

Tõelisi sõpru on ikka vähe. On selliseid, kellega suhtled iga päev messengeris või räägid telefoniga pikalt-laialt, arvele mõtlemata. On ka lapsepõlvesõpru, kellega kohtud aastas kord või paar, aga ikka on hingele lähedal.
Kui ühes hiljutises "Wallanderi"osas küsis peategelane oma naiskolleegi käest, kas tal on sõpru, vastas too pika mõtlemise peale:" Varem ma arvasin, et on ... mu mees, nüüd ma ei tea."

Kes üldse on sõber, kes niisama hea tuttav ja semu või lihtsalt kolleeg?
Head sõbrapäeva igal juhul!

Kui ma tahtsin teha kompa oma sõbrakohvitassiga, siis hüppas pildile ka Pätu. Olgu siis nii.

Hommikud on siin juba valged

Juba mõnda aega olen märganud, et tööle minna enam nii pime pole. Aga aeg ka juba sealmaal - varsti märts käes. Kaugel see jaanipäevgi!

Nii see aeg kaob.
Lugesin eile intervjuud Heljo Männiga. Kui terane ja elutark vanaproua! On vist ikka tõsi, mida intensiivsemalt oma tark- ja riistvara kasutad, seda kauem nad töökorras püsivad.
Tegime koolis Heljo Männile sünnipäevaraamatu.
Lugesin kiirelt läbi ta noorsooraamatu "Miks sa vaikid?", et veenduda milleski - kas ta on tänapäeva kontekstis lootusetult naiivne või kõlbab ka. Suurimate saavutuste hulka kirjaniku loomingus seda pole peetud. Bianka ja Killi lugu, vanemad blogijad kindlasti mäletavad.

Minu jaoks on aegumatult armas "Väikesed võililled", sellest olen ka varem kirjutanud.

Nüüd Postimehe intervjuust mõned vastused, mis mulle hirmsasti meeldisid.

Kuidas on aeg teie jaoks muutunud?
Aeg kaob ära. Aeg on ära kadunud, enam ei jõua selle ajaga midagi teha. Ma ei tea, kuhu ta kaob. Algab hommik, juba on õhtu. Algab kuu , on juba kuu lõpp. (----)
Kas juhused on juhused või on need märgid?
Ei ole juhused.(----) Ikka märgid on, ainult et ei oska alati neid näha, teinekord saab alles tagantjärele aru. Nad suunavad, annavad kinnitust, hoiatavad.

Ma olen alati Heljo Mändi eelkõige lastekirjanikuks pidanud ja pole tema täiseale mõeldud teoseid lugenud. Kindlasti loen, kui aega saan.

(Muide, vaatasin, mitu korda olen siin tekstis sõna aeg ja selle vorme kasutanud.
8 korda!)

Väljas on veebruar täna

Aasta otsa ootan seda kuud, et üles panna SEE LAUL, ja siis iga päev kuulata. Isu pole sellest veel täis saanud. Sõnu kuulan ka!

Veebruar meeldib mulle talvekuudest kõige rohkem, ei teagi põhjust. Võib-olla seepärast, et ta on kõige lühem. Samas - kuhu mul kiiret, et aeg peaks käes sulama. Vastupidi!

Hiina kalendri järgi algab uus aasta. Mõned pahandavad, et milleks meile võõrad pühad, sõbrapäev jm.
Las ta olla, nagunii meil vähem pühi kui naaberriikides.
Riigi sünnipäev ka veebruaris. Ja minu tütre sünnipäev.

Head jäneseaastat, kuigi mulle meeldiks kassiaasta-versioon rohkem.
Püsigem terved ja tublid! Varsti on läbi - talv, ma mõtlen:) Mitte muud.

Pildil eelmise aasta veebruar, vastlapäeval.