Äärepealt oleksin unustanud, õigemini unustasingi ära oma blogi sünnipäeva. Muidugi pole see nii oluline sündmus ka, aga ikkagi 4 aastat täis. Midagi see ju tähendab. Mõned asjad poleks muidu meeldegi jäänud, näiteks see, et eelmised riigikogu valimised võitis ülivõimsalt Ansip üle 22 tuhande häälega!!!?
Kirjutamine on olnud ikka mu leib. On olnud aktiivsemaid perioode, aga ka madalseise. Praegu on üks selliseid. Vahel on päriselu nii pingeline, et blogieluks pole aega ega jaksu.
Aja jooksul on elu virtuaalis palju muutunud. Mõned blogitutvused on kolinud reaalellu, mõned on peitunud eraelu kardinate varju. Konkureerivaks keskkonnaks on saanud facebook.
Ma ei arva, et ma blogimisest niipea loobun. Kui aega ja mõtteid on rohkem, tulevad ka uued postitused.
Lubasin Epule, et kirjutan Justini uuest raamatust "Minu Eesti 2 - Mida Sa tahad?", mis mul on paraku veel pooleli. Mitte huvi puuduse pärast, vaid ikka selle pärast, et tööd ja sellega seotud pingeid on palju. Ma teen seda kindlasti!
Ponnistan, et toime tulla kõikides valdkondades.
Ootan kevadet.
"Algas kevadkuu ja sünnikuu" - see oli mu esimese blogipostituse esimene lause. Peaaegu sama klassikaline minu jaoks kui " Kevade" alguslause.
Lisatud 5. märtsil kell 10.30
Kas on see minu konservatiivsest loomusest või millestki muust tingitud, et ma pole oma blogi kujundust üldsegi muutnud. Nii nagu alguses sai, nii on jäänudki. Vahel olen küll mõelnud, et võiks, et koliks ka wordpressi üle, aga siis loobun. Las ta olla. Oma blogi- oma asi.
Natuke kahju on, et meie suguvõsa ühine blogi on varjusurmas, aga siin on ka mõned objektiivsed põhjused - "vana aeg" sai ära räägitud ja tegijad vist väsisid. Võib-olla saabub veel renessanss?!
Palju õnne!:)
ReplyDeleteOled siiski visalt seda nelja-aastast siin kasvatanud ja kujundanud :). Õnnitlused minugi poolt. Ja jaksu ning kaasakiskuvaid mõtteid tulevikupostitusteks!
ReplyDeletePalju õnne ja pikki eesootavaid blogimisaastaid :)
ReplyDeletePalju õnne, kulla kirjasõber ja anna teada kust seda Justini raamatu kohta kirjutatut lugeda saaks.
ReplyDeleteNeli aastat on nii lühike aeg. Kuid neli aastat enam-vähem regulaarselt tekste kirjutada... Super!
ReplyDeleteJärgmine aasta siis juubel ja suurem pidu :)
ReplyDeleteJaksu jätkamiseks!
Palju õnne blogi sünnipäevaks! :)
ReplyDeleteOlen vist enamuse sellest 4 aastast ka Su blogi lugeja olnud.
Mul ka parajasti see Justini raamat pooleli ja mulle väga meeldib (nagu ka eelmine).
Palju õnne! :D
ReplyDeleteJustini raamatu I osa lugesin alles hiljuti läbi. Väga meeldis, humoorikas vaade eestlastele. Aeg-ajalt tekitab mingi eluline situatsioon äratundmisrõõmu, et oh, just nii näeb Justin meid!
Minu poolt ka palju õnne! Mu enda blogi mõned kuud noorem, aga Sinu oma oli üks esimesi, mis mu blogrulli läks :)
ReplyDeleteLilled ja kingitused!
ReplyDeletePalju õnne!
ReplyDeleteBlogi on pakkunud mulle lohutust, põnevust, teraapiat, õpetust. Sinu oma ka! Aitäh, et lased lugeda, mis mu kodukohas juhtub! Jään suvest pensionile, aga ikka on Sind alati hea lugeda! Tervist edasisteks sünnipäevadeks!
ReplyDeleteIkka veel palju õnne.
ReplyDeleteEhki teemad mis Sinu blogis, mind nagu eriti ei puuduta, jääd Sa ikka alatasa millegipärast silma. Oled kuidagi selline ... sõbralik. Ja seisad ka keset merd nagu poi.
palju õnne, armas blogi!
ReplyDeleteIkkkagi on südamesse minev, kui mõni sõbralikult patsutab.
ReplyDeleteMäletan, et kunagi blogimise algusaastail liikusid siin meemid(enamasti algatas Tiia või Kukupai), kus blogijad jagasid üksteisele medalaid erinevates kategooriates.
Jah, igasuguseid aegu on olnud.
Muide, Tiiu, Sind pean ma ikka oma blogiemaks ja Kukupaid(kes ka Tiiu ju)oma suurimaks õpetajaks blogimise vallas.
Aitäh kõigile!