Igas aastas on midagi head ja ilusat, aga ka muret ja ebaõnne. Võib-olla kaalukausile pannes selguks, et ongi jumalik tasakaal, aga ei hakka igaks juhuks kaaluma.
Halba ei taha meenutada.
Aasta algus oli töö mõttes raske, aga see ei murdnud pooleks.
Suvi algas murega, aga lõppes hästi. Kaks vahvat reisi, mitu toredat suguvõsaüritust.
Vanad truud sõbrad ja uus armas sõber.
Kukkumine haiglasse operatsioonile.
Mõistmine, et hädas tõepoolest tullakse appi.
Tõdemine, et õnn (või hingerahu) ongi ränkraskete murede puudumine.
Toimetulek ja rahu iseendaga. Stabiilsus majanduslikus mõttes.
Sellise eluargliku loomuse juures, nagu jumal on mulle andnud, on seda kõike parasjagu.
Uuelt aastalt soovingi kõige rohkem, et mulle ei laotaks selga rohkem, kui suudan kanda/taluda.
Eelkõige, et tervis vastu peaks ja meelerahu püsiks.
Ei ole veel ühtki horoskoopi lugenud, seega usun lihtsameelselt, et mul ja minu lähedastel-sõpradel ning Eestil läheb kõik hästi.
Ma ei karda seda Pühvlit!
pilt Tiiu blogist
Elu ongi nagu triibuseelik, rõõmus punane ja kurb sinine teineteist täiendamas. On ju imelik, et mitte kunagi ei saa enese sillerdavalt õnnelik olemisest enne aru kui see õige hetk möödas on?
ReplyDeleteHoroskoope on aga tagantjärele poole põnevam lugeda, tekib võrdlusmoment ja puha.
Olles ise Pühvel, võin julgelt öelda: Pühvlit ei maksa karta :). Pragmaatilise ja töörügajaliku kesta all on sentimentaalne ja soojasüdameline olevus, sõpruses truu ja abivajajale avatud.
ReplyDeleteElame veel, ka 2009ndal :)!
Jaksu ja julgust ees ootavateks 12ks kuuks :)! Südant soojendavaid elamusi ja huvitavaid kogemusi!