...ütles Vello Salo pühapäeval "Tähelaevas". Veel ütles ta, et "ela 10 aastat vähem, aga ära virise!"
****
"Sügisballi" alguse magasin maha, pool oli juba läbi, kui vaatama hakkasin. Olen ju teost mitu korda lugenud, aga film on hoopis midagi muud.
Vat siin tahaksingi Vello Salo moodi öelda, et eestlane on parem kui ta maine. Joobes või pohmas mööduvad päevad, tühised, ehkki inimlikud unistused, sissepoole elatud elu, üksindus, masendus. Suhtekomöödiaid lavastav " kuulus mees" pekstakse surnuks. (teosest ma küll seda episoodi ei tea!?) Hädine, armetu elu pidevas poolpimedas, hämaras. Vähe sõnu, palju rasket vaikust. Isegi karjatused ja südantlõhestav nutt "maha keeratud".
Hea film, kuigi masendust sisendav.
****
Mati Undi kohta lugesin äsja Kersti Kreismanni teosest "Paljajalu kõrrepõllul"( 2008).
Kui palju on neid mehi, kes oskaksid või kirjutaksid niisuguseid armastuskirju? Muidugi, Unt oli ju kirjanik. Siis 28aastane, olnud juba kaks korda abielus, "kes pole iseenesest paha poiss, küll aga loru ja egoist" jne (loe ise kirja nimetet raamatust lk 110).
Mati Unt on sündinud 1. jaanuaril 1944 ja ta oleks saanud nüüd alles 65aastaseks.
Mul on temast ka isiklik mälestus. Olin siis veel koolitüdruk, kui nad Ela Liimeoniga (tema esimene naine) käisid meie koolis üht noortesaadet tegemas (olid ülikoolist praktikal). Ega ma siis teda välimuse järgi tundnud, aga Undi "Hüvasti, kollane kass" ja " Võlg" olid ju ilmunud ja kõikidel noortel läbi loetud. Mäletan, ma muutusin Loti naiseks, kui Ela tutvustas- Mati Unt. Seni arvasin ma, et kõik kirjanikud on kiilaneva pea ja igava jutuga keskeas mehed. (Ma tundsin isiklikult ka Arvo Valtonit, kes oli meie naaber mõnda aega).
****
"Eestlane on ikka täitsa tore," ütles Märt Avandi raadiointervjuus pärast seda, kui ta oli eestlaste rullnoklust, isamaatundetust, kitsarinnalisust, ahnust kirunud. See oli vastus küsimusele, miks talle meeldib Eestis elada.
Mulle meeldib see vastus, nagu meeldib ka Märt Avandi.
Pildil Mati Unt 60ndatel
Mati Undiga meenub mulle kohe üks sellesügisene teatriskäik kolleegidega. Täiesti arusaamatu oli sisu ausalt öeldes minu jaoks. ja minu kõrval istus meie kooli keraamikaõpetaja, kunstnik päriselus. :) ja tema terve etenduse õhkas vaimustusest ja niheles. mina siis mõtlesin, et näe, õige kunstiinimene saab asjast aru, viga ikka minus, et ma hästi asjale pihta ei saanud. peale etendust siis Irja õhkab õnnelikult:"No ehtne Unt, no oli ikka ehtne Unt! Mitte midagi ei saanud aru, kas polnud tore!!!!" :D
ReplyDeleteMinul on Undist mälestus mingitelt noorte autorite ideepäevadelt, kus ta juhendamas käis ja päris huvitavat juttu rääkis...
ReplyDeleteVello Salol on paljudes asjades õigus, pean tunnistama.
Mati Unt on näide, kuidas naistele meeldivad nn pehmed ja sensuaalsed mehed, isegi ebamehelikud, ma ütleks, sest Matil on elus palju naisi olnud.
ReplyDeleteAga Sille näide on kujukas. Undil olid omad näitlejad ja vägagi oma stiil. Eks see Draamateatrist kinga saamine ta nii ruttu ka hauda viis.
Kinos oli parem, "Sügisball", ma mõtlen.
ReplyDeleteVello Salo on mind oma ütlemistega palju mõtlema pannud.