Tore asi see GENI!

Anton Hansen-Tammsaare is your first cousin twice removed.

You -> Aino Lenk, your mother -> Peeter Lenk, her father -> Ann Lenk, his mother -> (Albu) Peeter Hansen, her brother -> Anton-Hansen Tammsaare his son

Vat! Nii ma olengi Tammsaarega sugulane!

Tagasi vaadates aastale 2008

Igas aastas on midagi head ja ilusat, aga ka muret ja ebaõnne. Võib-olla kaalukausile pannes selguks, et ongi jumalik tasakaal, aga ei hakka igaks juhuks kaaluma.

Halba ei taha meenutada.
Aasta algus oli töö mõttes raske, aga see ei murdnud pooleks.
Suvi algas murega, aga lõppes hästi. Kaks vahvat reisi, mitu toredat suguvõsaüritust.
Vanad truud sõbrad ja uus armas sõber.
Kukkumine haiglasse operatsioonile.
Mõistmine, et hädas tõepoolest tullakse appi.
Tõdemine, et õnn (või hingerahu) ongi ränkraskete murede puudumine.
Toimetulek ja rahu iseendaga. Stabiilsus majanduslikus mõttes.

Sellise eluargliku loomuse juures, nagu jumal on mulle andnud, on seda kõike parasjagu.
Uuelt aastalt soovingi kõige rohkem, et mulle ei laotaks selga rohkem, kui suudan kanda/taluda.
Eelkõige, et tervis vastu peaks ja meelerahu püsiks.
Ei ole veel ühtki horoskoopi lugenud, seega usun lihtsameelselt, et mul ja minu lähedastel-sõpradel ning Eestil läheb kõik hästi.
Ma ei karda seda Pühvlit!

pilt Tiiu blogist

Paus

Otsustasin mõnda aega mitte blogida. Tuleb väga pingeline periood ja ma pean ennast mobiliseerima igas mõttes. Blogimine viib mõtted pealiinist eemale ja võtab ka omajagu aega.
On veel põhjusi, aga see on neist kõige ratsionaalsem.
Aga ma ei luba päriselt ära minna.
Võib-olla lugemas ikka käin, aga üldse vähendan seda aega, mis kulub nn hobidele.
Minu hobi on töö.
Olge kõik tublid!

Kurb

Olen väga kurb, sest täna teatas oma blogimise lõpetamisest üks armas virtuaalsõber. Juhtuski see, mida ma kõige rohkem kartsin - sattusin virtuaalelu võrkudesse ja ei oska sellest välja tulla. Mul on väga kurb meel, et ma ei saa enam teada, kuidas tal ja tema lastel läheb.
Kindlasti oli selle otsuse taga midagi tõsist, aga kui tõsist. Nii palju tahaks veel teada, kas see on tõepoolest lõplik otsus või aitab kuidagi tagasimeelitamine. Ma oleks isegi sellega rahul, kui vahel mõne vallatu kommentaari leiaks... kas või anonüümsena;)
Mis see põhjus ka poleks... me ju oleme valmis Sind iga hinna eest aitama... ja kõrvalnähtudega( !) võitlema. Tule tagasi, kui saad!

Intuitsioon

Mul on intuitsioon. Paljudel naistel on. See laseb aimata asju, mis on sõnade sees, taga ja vahel. Ma ei tea, kas meestel ka on. Meestel on vist mõistus. Meestel on vist loogika. Naiselik loogika pidi midagi erilist olema ... mitte väga kontollitav normaalloogika järgi. Selle minu intuitsiooni järgi on midagi juhtunud. Mis, ma parem ei arvagi.

Miks lõpetas blogimise Karikate Emand? Kes ahistab Elsat? Mis toimub mõnedes blogides? Miks lõpetas kommenteerimise kunagi nii heatahtlik lugeja?

Ikkagi on ohtlik, kui minnakse liiga isiklikuks, liiga avameelseks.
Tuleb loota intuitsioonile ja tõmbuda targalt tagasi...
Minul on intuitsioon.

Küsimused, millele pole vastuseid?

- Kuidas on võimalik, et näed unes inimest, keda pole ilmsi kohanudki, kellega on sul ainult mentaalne side? Aga unes tunned nii suurt lähedust ja hommikul on see tunne nii selgelt meeles...

- Kas inimene muutub elu jooksul: a) paremaks, b) halvemaks, c) ei muutu üldse ?
- "Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? /Miks julm ei olda iial juhtumisi? / Miks elu tähetund on kordumatu?" (Betti Alver)

-Miks on see nii, et mida vanemaks saad, seda kramplikumalt hoiad elust ja omast kinni? Seda rohkem paneb sind heldima ootamatult kohatud ilushea, seda valusamalt tabab pettumus, kuigi oled ju peaaegu kõike kogenud... ei midagi uut...?